Millised on erinevad jooga tüübid sportlastele?

Sportlaste jooga aitab sportlastel oma probleemseid piirkondi sihikule võtta. Näiteks korvpalluritele mõeldud jooga keskendub pahkluude painduvuse parandamisele ning jalgade ja õlgade pingete vabastamisele. Jalgratturitele mõeldud joogatund keskendub puusade painduvuse parandamisele, samas kui jooksjatele mõeldud jooga võib parandada reielihaste painduvust. Sportlastele mõeldud jooga hõlmab nii Vinyasa ehk flow joogat kui ka Bikrami joogat. Vigastatud sportlased võivad kasu saada taastavast joogatunnist.

Vinyasa tunnis liigub sportlane kiiresti järjest läbi erinevaid poose. Vinyasa sobib suurepäraselt nii kardiovaskulaarseks tegevuseks kui ka sportlase vastupidavuse parandamiseks, kuna pooside vahel pole pause. Päikese tervitused on Vinyasa tundides tavalised.

Bikrami joogat harjutatakse ruumis, mis on kuumutatud umbes 100 kraadi Fahrenheiti (umbes 38 kraadi Celsiuse järgi). Seda tüüpi sportlastele mõeldud jooga käigus liiguvad õpilased tunni jooksul kaks korda läbi 26 poosi. Ruumi kuumus võib aidata sportlastel paindlikkust parandada, kuid võib põhjustada ka vigastusi, kuna õpilased ei tea, millal nad liiga palju pingutavad.

Vigastatud sportlaste jooga peaks keskenduma sportlase positsiooni parandamisele, vältides samas edasisi vigastusi. Sportlastele tuleks näidata, kuidas hoida oma õlad ja puusad õigesti kehaga joondatud, et vähendada vigastuste ohtu ja aidata endal paraneda. Sportlaste joogaga paranemine võib olla aeglane protsess, mistõttu tuleks neid hoiatada, et nad asjadega ei kiirustaks. Pingete ja vigastuste vähendamiseks jalgades ja puusades võivad sportlased proovida ümberpööratud asanat ehk kehaasendit, näiteks asetada puusad ja jalad vastu seina. Sillapoos võib aidata vähendada õlgade pinget ja venitada ülakeha.

Poosid, mis võivad sportlasi aidata, on ühe jalaga tuvi poos, mis avab puusi, ja kangelase poos, mis taaselustab pahkluude pinget. Sportlane satub tuvi poosi, alustades neljakäpukil. Seejärel libiseb ta vasaku jala enda taha, kui parem jalg paindub ja tuleb ette. Vasak jalg peaks jääma puusaga joondatud, samal ajal kui parem põlv jääb veidi väljapoole. Sportlane peaks end toetama, käed põrandal. Kui ta suudab püsida püsti ilma käsi põrandal hoidmata, võib ta need puusadele asetada.

Kangelase poos ehk virasana on taastav poos, mis sobib hästi pahkluude ja sääremarjade painduvuse parandamiseks. Sportlane põlvitab põrandal nii, et jalad on üksteisest veidi laiemad kui puusad. Ta peaks istuma, tagumik jalge vahel, kas otse põrandale või klotsile ja hoidma poosi minut aega.