Aju põhjas eritab hüpofüüs hormoone, mis reguleerivad enamikku kehas toimuvatest protsessidest. Kui hüpofüüsi eesmine ehk eesmine osa toodab seitset erinevat hormooni, siis tagumine ehk tagumine osa toodab ainult kahte. Hüpofüüsi eesmise osa hormoonid hõlmavad prolaktiini, mis kontrollib piima tootmist; luteiniseeriv hormoon ja folliikuleid stimuleeriv hormoon, mis stimuleerivad munasarju ja munandeid; ja melanotsüüte stimuleeriv hormoon, mis pole täielikult teada. Kilpnääret stimuleeriv hormoon, kasvuhormoon ja adrenokortikotroofne hormoon on ülejäänud hüpofüüsi eesmise hormooni hormoonid. Adrenokortikotroofne hormoon stimuleerib neerupealisi steroidhormoone tootma, kasvuhormoon mõjutab kasvu ja ainevahetust ning kilpnääret stimuleeriv hormoon kontrollib kilpnäärme hormoonide tootmist.
Hüpofüüs ehk hüpofüüs on näide nn endokriinnäärmest, mis toodab hormoonidena tuntud keemilisi sõnumitoojaid. Hüpofüüsi eesmise hormooni tootmist kontrollib teine ajuosa, tuntud kui hüpotalamus, mis asub hüpofüüsi kohal. Hüpotalamus saadab oma hormoonid, mis on võimelised stimuleerima või pärssida hüpofüüsi eesmise osa hormoonide vabanemist, veresoonte ühendava võrgu kaudu otse ajuripatsi.
Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) toimib kilpnäärmele, kus see põhjustab kilpnäärmehormooni türoksiini (T4) suurenenud tootmist. Türoksiin on oluline homöostaasis, mis tähendab, et see reguleerib olulisi keha funktsioone, nagu temperatuur, pulss, vererõhk ja ainevahetus. Hüpofüüsi häire võib põhjustada TSH taseme langust, mis viib kilpnäärme alatalitluseni, millega kaasnevad väsimuse, külmatunde, nahakuivuse ja kõhukinnisuse sümptomid. Mõnikord toodab keha antikehi, mis seonduvad TSH retseptoritega, stimuleerides liigset T4 tootmist ja põhjustades kilpnäärme ületalitlust, millega kaasnevad ärevuse, higistamise, südamepekslemise ja kaalulanguse sümptomid.
Luteiniseeriv hormoon (LH) ja folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) on kaks hüpofüüsi eesmise hormooni, mis on seotud paljunemisega. Naistel käivitab LH ovulatsiooni, mille käigus munarakk vabaneb seda sisaldavast folliikulist munasarjades ning nii FSH kui ka LH stimuleerivad folliikulit tootma hormoone, mida nimetatakse östrogeeniks ja progesterooniks. LH soodustab meestel testosterooni sekretsiooni ja FSH stimuleerib sperma tootmist. Prolaktiin (PRL) tegeleb piima loomisega ja toimib rinnarakkudes raseduse ajal ja pärast sünnitust.
Teine hüpofüüsi eesmise osa hormoonidest, adrenokortikotroofne hormoon (ACTH) toimib neerupealistele, pannes neis tootma kortisooli, mis aitab organismil stressile vastu seista ja põletikuga võidelda. Kortisool aitab reguleerida ka ainevahetust, vererõhku, vedelikutasakaalu ja veresuhkru taset. Kasvuhormoon (GH) on seotud kasvu ja paranemisega ning laste ebanormaalne tase võib põhjustada kasvu pidurdumist või ülearengut.