Millised on erinevad GAAP-i amortisatsioonimeetodid?

Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete (GAAP) kohaselt on vara amortisatsiooni arvestamiseks neli võimalust ja igaüks neist võtab arvesse erinevaid tegureid. Lineaarne (SL) GAAP amortisatsioonimeetod arvestab enamasti vara eluiga ja selle maksumust. Tootmisühikute (UOP) GAAP-i amortisatsioonimeetodi puhul on peamised tegurid toodangu arv ja kulud. Kahanevat bilansi (DB) kasutatakse enamasti seadmete ja varade puhul, mille väärtus aastate jooksul kindlasti väheneb. Aastanumbrite summa (SYD) meetodi puhul on kasuliku vara aastad otsustavaks teguriks.

Üks levinumaid GAAP-i amortisatsioonimeetodeid on SL-meetod. Raamatupidaja peab teadma vara amortiseeritavat baasi, milleks on maksumus miinus väärtus. Seejärel jagatakse see väärtus vara hinnangulise eluea aastate arvuga. Erinevalt enamikust teistest meetoditest, mille puhul kulum on igal aastal erinev, on SL-meetodil sama kulum. Selle meetodiga töötavad kõige paremini varad, millel on kergesti avastatav amortiseeritav baas, kuid mitte kindel eluiga.

Kuigi UOP GAAP-i amortisatsioonimeetodi puhul võetakse arvesse palju tegureid, on seda meetodit lihtne kasutada, kui tegurid on teada. Kui midagi toodetakse või kasutatakse, on palju tegureid, mis põhjustavad vara amortiseerumist. Näiteks kui toode on valmistatud, tuleks arvesse võtta muid kulusid, sealhulgas valmistatud arvu, ekspordi- või saatmiskulusid, seadmete koormust ja toote valmistamiseks vajalikke inimressursi tunde. Kõik need tegurid liidetakse ja sellest saadakse amortisatsiooninäitaja.

SL-iga sarnane GAAP-i amortisatsioonimeetod on DB-meetod. DB välja selgitamiseks peab raamatupidaja esmalt täitma SL-meetodi. Seejärel korrutatakse seal olev väärtus olenevalt hinnangulisest amortisatsioonist 150, 200 või 250 protsendiga. Seejärel korrutatakse amortisatsiooniprotsent vara esialgse väärtusega, et tuvastada selle amortisatsioon.

SYD GAAP-i amortisatsioonimeetodi puhul on oluline täpselt teada, kui kaua vara on kasulik. Kui see on teada, liidetakse aastad kokku. Näiteks kui vara on kasutusel kolm aastat, siis lisab raamatupidaja 1, 2 ja 3, et saada 6. Seejärel muudetakse need arvud kahanevas järjekorras murdudeks, mis korrutatakse vara väärtusega. See tähendab, et esimesel aastal korrutatakse vara 3/6-ga, siis järgmisel aastal 2/6 ja kolmandal aastal korrutatakse 1/6-ga.