Millised on erinevad finantsotsuste analüüsi tüübid?

Finantsotsuste analüüsi kasutatakse peamiselt ettevõtte finantsseisundi hindamiseks. Finantsotsuse analüüs võib olla sisemine või väline. See on sisemine, kui analüüs pärineb ettevõttelt endalt oma eesmärkidel. Analüüs on väline, kui see on ette nähtud teiste ettevõtteväliste üksuste kasutamiseks. Finantsotsuste analüüsi võib lisaks liigitada vertikaalseks ja horisontaalseks analüüsiks.

Horisontaalne finantsotsuse analüüs on sisemiselt genereeritud protsess, mis hõlmab varasemate finantstehingute hindamist teatud aja jooksul. Nende hulka kuuluvad sellised tegurid nagu bilansid, kasumiaruanded, kasumiaruanded, rahavoogude analüüs ja rahavoogude prognoosid. Rahavoogude ja kasumiaruannete arve võib analüüsida, et anda täpne prognoos müügisumma kohta, mida ettevõte peab tegema, enne kui ta suudab teenida piisavalt raha, et täita oma finantskohustusi põhi- ja muutuvvarade ees.

Analüüs aitab ettevõttel prognoosida, kui palju müüki kulub võlgade tasumiseks, arvete tasumiseks ja piisavalt raha teenimiseks, et katta kulud sellistele asjadele nagu saatmine ja muud teenused. Ühtlane tulemus mitme õppeperioodi jooksul aitab ettevõttel mõista organisatsiooni finantstrendi. Vertikaalne analüüs on samas mõttes ka ettevõtte finantstrendi uuring. Horisontaalse finantsotsuse analüüsi ja vertikaalanalüüsi erinevus seisneb aja pikkuses. Vertikaalne analüüs põhineb ainult valitud perioodi finantsaruannete tulemusel.

Finantsotsuse analüüsi võivad teha inimesed, kes ei ole ettevõttega seotud. Selliste inimeste hulka võivad kuuluda potentsiaalsed investorid, potentsiaalsed laenuandjad, aktsionärid, tarnijad ja valitsusasutused, näiteks maksuametid. Sellise analüüsi eesmärk sõltub välise osapoole huvidest. Potentsiaalne investor võib lihtsalt soovida uurida ettevõtte finantssuundumusi, et välja selgitada, kas see on hea investeering. Laenuandja võib enne raha laenamise otsustamist soovida uurida ettevõtte finantsajalugu. Enamik väliseid osapooli peab suurel määral sõltuma sellistest teguritest nagu avaldatud finantsaruanded ja muud avaldused, mida ettevõte võib avaldada. Teisest küljest teeb sisemise analüüsi ettevõte ise, kasutades kõiki dokumente ja muid materjale, mis on vajalikud täpse finantsotsuse analüüsi tegemiseks.