Rahanduse kasvu mõõdetakse vastavalt majanduses toodetud toodete ja teenuste väärtuse muutustele, inflatsioonimäärale, ringluses oleva raha hulga muutustele ja intressimääradele. Sisemajanduse koguprodukti (SKT), mis hõlmab mitut makromajanduslikku komponenti ja finantsturge, mõõdetakse nominaalse ja reaalse SKP alusel. Toodetud toodete ja teenuste mahu protsentuaalne muutus aastast aastasse näitab reaalset SKPd, mis on makromajanduse kasvutempo sünonüüm.
Sisemajanduse kogutoodang on peamine meetod riigi rahanduse kasvu mõõtmiseks. See võtab arvesse tarbijakulutusi, ettevõtete tehtud investeeringuid ja valitsuse kulutusi. SKT sisaldab ka riigi netoeksporti, mis arvutatakse koguimporti lahutamisel koguekspordist. Lõpptulemuseks on riigi kogu majanduse rahaline turuväärtus.
SKP kasvu mõõdetakse toodetud toodete ja teenuste mahu protsentuaalse suurenemise või vähenemise teel võrdlusaastast jooksva aastani. Näiteks kui riigi valitsus soovib kindlaks määrata kümne aasta jooksul toimunud rahanduse kasvu, lahutab nad esmalt viimase aasta summa kümne aasta eest teatatud summast. Seejärel jagatakse see arv viimase aasta kogusummaga, et määrata protsent või kasvumäär. Mõõtmine kajastab seda, kas riigi majanduse väärtus kasvab ja millises tempos see toimub, eeldades, et keskmised hinnad jäävad samaks.
Riigi inflatsioonimäär on otseselt seotud muutustega majanduse rahapakkumises. See on võrdne raha kasvumääraga, mis on lisatud toodangust lahutatud summa muutusele. Madal inflatsioonimäär võib viidata sellele, et majanduses toodetud toodete ja teenuste turuväärtus suureneb oluliselt. Kõrge inflatsioon näitab, et majanduse rahapakkumine suureneb oluliselt riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtuse suurenemise tõttu.
Finantskasvu mõõtmiseks ja kontrollimiseks kasutatakse intressimäärasid. Majanduslanguse tingimustes on valitsuse keskreservpangal võimalus intresse langetada, et soodustada pankade laenuandmist, tarbimiskulutusi ja majanduse rahapakkumise kasvu. Madalamad intressimäärad kipuvad stimuleerima rahanduse kasvu, kuid tagavad aktsiate, võlakirjade ja hoiukontode lühiajalise investeeringutasuvuse. Riigi reservintressimäärasid tõstetakse inflatsiooni ohjeldamiseks ja kasvu rahastamiseks, soodustades keskmise hinnataseme langust. Intressimäärade tõstmine soodustab ka ringluses oleva raha hulga vähenemist ja pärsib tarbijate laenuvõtmist.