Seal on kaheksa emaka sidet, mis hoiavad emakat kõhuõõnes. Erinevad liigid hõlmavad kahte laia sidet mõlemal küljel, kahte ümarat sidet, tagumist ja eesmist sidet ning kahte emaka-ristluu sidet. Need sidemed hoiavad emakat paigal, isegi kui elund muudab oma asendit vaagnapiirkonnas. See juhtub siis, kui põie ja pärasoole muutused suruvad lihaselundile ja raseduse ajal, kui emakas suureneb.
Kõhu sees on membraan, mida nimetatakse kõhukelmeks, mis asub naha ja lihaste all ning ümbritseb elundeid. Emaka laiad emaka sidemed, mida nimetatakse ka külgmisteks sidemeteks, on valmistatud selle membraani vaagnaosast ja need ühendavad elundi vaagna seintega. Need asuvad munasarjade torude all ja emaka kõrval ning munasarjad paiknevad sidemete struktuuri taga. Iga lai side jagab ka vaagnaõõne üheks piirkonnaks, kus asub põis, ja emaka taha jäävaks osaks, mis sisaldab pärasoole osi.
Emaka iga laia sideme ees on ümmargune side. Ümmargused sidemed on valmistatud lihaskiududest ja läbivad emaka torude ees ja laiade sidemete osade vahel. Need lähevad emakast läbi kubemerõnga tupe osade poole ja sisaldavad suuri veresooni. Eesmine sideme ulatub emaka esiosast põieni ja koosneb kõhukelme voldist. See kehtib ka tagumise sideme kohta, mis seob sisemiselt tupe tagaosa pärasoole esiosaga.
Tagumine side asub emaka poolt moodustatud koti põhjas. Seda kotti piiravad ka emakakael, tupp, pärasool ja kõhukelme voldid, mis moodustavad täiendavaid sidemeid, mis ühendavad emakat selgroo põhjaga. Kõik need emaka sidemed koos mõjutavad oluliselt emaka anatoomiat erinevatel eluetappidel. Sünnist kuni täiskasvanueani muudab elund asendit, mis juhtub ka menstruatsiooni ja raseduse ajal.
Emaka sidemed sisaldavad ka suuri artereid, närve ja lümfikoe, eriti laiad ja ümarad sidemed. Nendes sidemetes on toetatud peamised veresooned, mis viivad emakasse ja tuppe. Erinevad emaka sidemed hoiavad emakat ja sellega seotud reproduktiivorganeid, aga ka mitmesuguseid muid kõhuõõne organeid.