Eelarveid on erinevat tüüpi, näiteks isiklikud, stardi-, finants-, tegevus- ja projektieelarved. Eelarvete eristamine tüübi järgi on pisut õõnes ülesanne. Ainus tegelik alus eristamiseks on viis, kuidas eelarvet praktilises kontekstis kasutatakse.
Eelarve on kavandatud kulude kirjalik nimekiri, mis on tasaarvestatud teatud perioodi sissetulekutega. See on finantsplaani aluseks, kuna eeldatavate tulude ja kulude võrdlemine võimaldab inimesel teha korrektiive, kui tundub, et perioodi lõppedes tekib rahaliste vahendite puudujääk. Eelarved võimaldavad ka finantsjuhtimist. Perioodi lõpus saab eelarvet võrrelda finantsandmetega, et analüüsida, mis juhtus, mis põhjustas lahknevuse prognoositud stsenaariumi ja tegelikkuse vahel.
Üks levinumaid eelarvetüüpe on isiklik eelarve. Seda tüüpi eelarvet kasutab üksikisik oma või oma leibkonna rahaasjade haldamiseks. See loetleb ühes jaotises kõik eeldatavad sissetulekuallikad ja teises osas eeldatavad sularahakulud kulude katteks, tavaliselt kuude või aasta jooksul. Kulud lahutatakse tulust, et teha kindlaks, kas inimene kulutab liiga palju. Sularaha väljaminekute kategoriseerimist saab kasutada ka planeerimisel, et näha, kui palju on üleliigset sularaha säästmiseks saadaval või milliseid kulukategooriaid saab säästu saavutamiseks vähendada.
Muud tüüpi eelarved on ettevõtte seadetes tüüpilised. Uued ettevõtted koostavad stardieelarved, et aidata kindlaks teha kapitalivajadusi ja tagada finantseerimine. Käivituseelarve sisaldab sama eeldatavate tulude ja kulude võrdlust, kuid võib ennustada parimat, halvimat ja keskmise stsenaariumi. Täiskasvanud ettevõtted koostavad iga-aastase tegevuseelarve, mis eeldab rahavoogusid ja on finantskontrolli vahend töötajatele, kellel on funktsionaalne kuluõigus konkreetsete eelarveridade (nt tarnete eelarverida) osas.
Suuremad ettevõtted koostavad tavaliselt iga osakonna eelarve ja voldivad seejärel kõik osakondade eelarved põhieelarveks. Seda tüüpi eelarved võivad hõlmata tervet eelarveaastat, kuid need vaadatakse perioodiliselt üle, näiteks igas kvartalis, ja eelarvemuudatusi tehakse, et kohaneda muutuvate oludega. Aasta lõpus hinnatakse erinevaid osakondi, lähtudes juhtkonna suutlikkusest tegutseda eelarveliselt.