Biodiisel on peamine alternatiivse energia allikas, mis on valmistatud “rohelisest” ja jätkusuutlikust toorainest. Biodiisli eelised on, et see vähendab sõltuvust fossiilkütustest, toodab vähem saastet ja on taastuv. Biodiislikütuse üks puudusi on tekkivate jäätmete hulk. Biodiisli jäätmed koosnevad peamiselt glütseroolist, mida tuntakse ka glütseriinina, ja metanoolist, milles on väiksemas koguses muid lisandeid. Kuigi glütserool on kahjutu ja potentsiaalselt kasulik, on biodiisli tootmise jäätmed madala puhtusastmega ning metanooli ja muude ainete tõttu kasutuskõlbmatuks ja mürgiseks muutunud.
Biodiislikütuse valmistamine hõlmab protsessi, mida nimetatakse ümberesterdamiseks, mille käigus taimeõli reageerib metanooliga, kasutades katalüsaatorina naatrium- või kaaliumhüdroksiidi, et saada biodiislikütust sisaldavate rasvestrite segu. Selle reaktsiooni teine produkt on glütserool. Tavaliselt toodetakse üks osa glütserooli iga kümne osa biodiisli kohta. Praktikas kasutab enamik biodiisli tootjaid kuni kaks korda rohkem metanooli, kui põhimõtteliselt reaktsiooniks vaja on, et tagada kogu õli muundamine. Järelejääv glütserool sisaldab seetõttu suures osas metanooli ja väikeses koguses seepe, mis tekivad katalüsaatori reaktsioonil taimeõliga.
Metanooli saab eraldada destilleerimisega ja uuesti kasutada; järelejäänud glütserool sisaldab siiski metanooli ja muude lisandite jälgi. Glütserooli puhastamine selle müügikõlblikuks muutmiseks on kallis ja 2011. aasta seisuga toodetakse sel viisil glütserooli nii palju, et sellele on raske turgu leida. See tähendab, et biodiisli tootjatel võib jätta suures koguses madala kvaliteediga glütserooli, mida kõrvaldada. Mürgiste lisandite tõttu ei saa seda ära uhtuda, maapinnale laiali laotada ega prügilasse matta ning tootjad võivad selle äraviimise eest maksta.
Biodiislijäätmete kasutamine on väljakutse, kuid 2011. aasta seisuga on tehtud mitmeid ettepanekuid. Üks idee on kasutada tavalise E. coli bakteri tüve, et muuta glütseroolijäägid fermentatsiooni teel suktsinaatideks ja formiaatideks – laia kasutusalaga kemikaalideks. Teine ettepanek on biodiisli jäätmete kombineerimine põllumajandusest pärit biomassijäätmetega, et luua tahke kütus – selle eeliseks on kahe jäätmetoote taaskasutamine. Glütseroolijäätmete kasutamist kombineerituna teiste biomassi toodetega polüuretaanvahu tootmise toorainena on pakutud selle laialdaselt kasutatava toote odavaks tootmiseks. Katsed on kinnitanud, et teatud tüüpi vetikad nimega Schizochytrium limacinum võib muuta toorglütserooli dokosaheksaanhappeks (DHA), oomega-3 polüküllastumata rasvhappe tüübiks, millel on teadaolevalt inimeste tervisele kasulikud omadused. See annab veel ühe võimaluse biodiislijäätmeid hästi ära kasutada.