Ateroskleroos on seisund, mille korral arterite seintele koguneb naast, mis võib põhjustada arterite kõvenemist ja mõnikord ahenemist. See seisund võib põhjustada südameinfarkti, insuldi või muid probleeme. Ateroskleroosil on mitmeid riskitegureid. Mõned ateroskleroosi riskifaktorid on vanus, kolesterool, vähene aktiivsus ning ülekaalulisus või rasvumine. Perekonna ajalugu, diabeet ja suitsetamine on samuti riskitegurid.
Kõrge kolesteroolitase on üks erinevatest ateroskleroosi riskifaktoritest. Kui inimese madala tihedusega lipoproteiinide kolesterool (LDL) on üle 160 mg/dl (4.144 mmol/l) või kui tema üldine kolesteroolitase on üle 200 mg/dl (5.18 mmol/l), võib ta olla ohus. Samuti võib kõrge vererõhk kaasa aidata ateroskleroosi tekkele. Inimest, kelle vererõhk on 140/90 mmHg, peetakse sageli ohustatud inimeseks. Neeruhaigusega inimesel väheneb see arv 130/80 mmHg-ni.
Kui inimene ei liigu piisavalt, võib ta kaalus juurde võtta. Ebapiisav liikumine ja ülekaal või rasvumine on veel kaks ateroskleroosi riskifaktorit. Mõiste “ülekaal” tähistab seisundit, kus inimene kannab liiga palju kaalu lihaste, luude, vee või rasva tõttu, ja “rasvunud” tähistab rasva tõttu liigset kaalu. Ateroskleroosi riski vähendamiseks peab inimene enamikel nädalapäevadel treenima vaid umbes 30 minutit. Samamoodi, kui inimene peaks kaalust alla võtma, väheneks tema risk tõenäoliselt.
Suitsetamine on veel üks ateroskleroosi riskifaktor. Isik, kes suitsetab sigarette, suurendab järsult oma riski. Inimese riski võivad suurendada ka passiivne suitsetamine ja sigarite või piibude suitsetamine. Teised suitsetamise tagajärjed hõlmavad vererõhu ja kolesteroolitaseme tõusu. Suitsetamine võib samuti kahjustada veresooni ja põhjustada nende ahenemist.
Teine ateroskleroosi riskifaktor on perekonna ajalugu. Kui inimese perekonnas, näiteks tema vennal või isal, oli südamehaigus enne 55. eluaastaks saamist, võib sellel inimesel olla ateroskleroosi oht. Samamoodi, kui tema ema või õde on diagnoositud enne 65-aastaseks saamist, võib ka tema olla ohus. Vanus on veel üks ateroskleroosi riskifaktor. 45-aastastel ja vanematel meestel ning 55-aastastel ja vanematel naistel on sageli suurenenud risk selle seisundi tekkeks.
Muud ateroskleroosi riskifaktorid hõlmavad diabeeti. Nii I kui ka II tüüpi diabeet võivad suurendada inimese haigestumise riski. C-reaktiivsete valkude (CRP) suur kogus veres võib samuti viidata riskile. Põletiku korral on kehas suurem C-reaktiivsete valkude sisaldus. Arvatakse, et arterite sisemiste seinte kahjustusest põhjustatud põletik võib soodustada naastude kogunemist.