Millised on erinevad ärianalüüsi meetodid?

Ärianalüüsi meetodeid on mitu, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude (SWOT) analüüs; Poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, juriidiline ja keskkonnaanalüüs (PESTLE); Heptalysis™; 5 Miks meetod; ja kuue mõtlemise mütsi meetod. Ärianalüüs on praktika, mida kõik ettevõtted peavad oma edu saavutamiseks rakendama. Selline analüüs selgitab välja ettevõtte vajadused ja probleemid ning võib osutada ka parimatele lahendustele ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.

SWOT-analüüs on kõigist ärianalüüsi meetoditest kõige populaarsem. Ettevõtte jaoks on oluline teada oma tugevaid külgi, näiteks kõige paremini toimivaid osakondi või tegevusi, aga ka nõrku külgi – valdkondi, kus ettevõtte toimivus on alla nominaali. Nii võimalused kui ka ohud klassifitseerivad turul olevaid konkurente, et teha kindlaks, kus konkurents ebaõnnestub, luues nii ettevõttele võimaluse kui ka seda, kus konkurendil on edu, mis ohustab seda strateegilise planeerimise meetodit rakendavat ettevõtet.

PESTLE analüüs on meetod, mille abil saab hinnata väliskeskkonda, milles ettevõte tegutseb. Selline analüüsivorm aitab ettevõttel eelkõige positsioneerida end piirkonnas. Samuti pakub see ärilahendusi, mis vastavad turu vajadustele toodete hinnakujunduse, tehnoloogilise infrastruktuuri ajakohastamise ja ühiskonnale positiivse tagasiandmise osas.

Võib-olla on ärianalüüsi meetoditest kõige põhjalikum Heptalysis™, kuna sellel on seitse peamist uurimisvaldkonda. Need valdkonnad koosnevad turuvõimalustest, toodetest või lahendustest, finantsteguritest, teostusplaanidest, inimkapitalist, potentsiaalsest investeeringutasuvusest ja ohutusmarginaalist. Selle lähenemisviisi abil saab ärianalüütik paljastada ettevõtte asutamise ja jätkamise kõige olulisemad aspektid, eriti arengu varases staadiumis. See analüüsimeetod on ka poliitika väljatöötamisel ülioluline, kuna see lõikab läbi kõik ettevõtte põhifunktsioonid.

5 Whys meetod on ideaalne äriprobleemide väljaselgitamiseks ja organisatsiooniliste muutuste julgustamiseks. Seda peetakse sageli lihtsaks tehnikaks, kuna see algab ettevõtte probleemi väljaselgitamisega, seejärel küsitakse “miks” ja seejärel küsitakse algselt esitatud põhjuse kohta täiendavat “miks”. Nii lihtne kui see ka ei tundu, nõuab see osalejatelt süvenemist ja objektiivset vaatamist organisatsiooni probleemide algpõhjuste poole. Enamasti on 5 Whys meetodiga avastatud algpõhjus sageli üllatav ja väga täpne.

Kõigist ärianalüüsi meetoditest peetakse kuut mõttekübarat parimaks ajurünnakuteks, mis võivad paljastada suurepäraseid lahendusi strateegiliseks planeerimiseks. Sel juhul valitakse organisatsiooni erinevad liikmed ja neile antakse rollid ehk mõtteviisid, mis on värvikoodiga. Nende hulka kuuluvad valge loogilise või faktilise mõtlemise jaoks, roheline loova mõtlemise jaoks, must negatiivsete vaadete jaoks ja kollane optimistlike vaadete jaoks. See meetod töötab väga hästi nii kaubale kui ka teenustele orienteeritud ettevõtete jaoks, et leida lahendusi tootmiseks või turustamiseks.

Ärianalüütik (BA) peab teadma kõiki neid ärianalüüsi meetodeid, sest mitte kõik ettevõtted ei tööta samal viisil. Organisatsioonimudel või -struktuur mängib kasutatavas analüüsimeetodis võtmerolli, kuna mõned ettevõtted kasutavad ranget hierarhiat, samas kui teised on kõrgema tasemega. Parim meetod peaks paljastama ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning esitama praktilisi lahendusi selle vajaduste rahuldamiseks.

SmartAsset.