Aminohapped on väikesed üksused, mis moodustavad valgud, ja neurotransmitterid on molekulid, mis kannavad signaale üle närviliidete ehk sünapside. Inimese närvisüsteemis toimivad mõned aminohapped neurotransmitteritena. Nende hulka kuuluvad glütsiin, gamma-aminovõihape (GABA), aspartaat ja glutamaat. Aminohapete neurotransmitterid võivad sünapsis ergutada või pärssida närvipõletust. Arvatakse, et GABA ja glütsiin pärsivad enamasti närvireaktsioone, samas kui glutamaat ja aspartaat kipuvad ergutama.
Närvisünapsides eraldab ühe närvi ehk neuroni ots järgmise algusest sünaptilise pilu nime all tuntud tühimikuga. Närvisignaal, mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks, ei saa sünaptilist lõhet ületada. Selle asemel kasutatakse impulsi ülekandmiseks endogeenseid kemikaale, näiteks aminohapete neurotransmittereid. Närvirakku, millest impulss liigub, nimetatakse presünaptiliseks neuroniks. Presünaptiline neuron toodab aminohapete neurotransmittereid, samas kui vastuvõtval ehk postsünaptilisel neuronil on retseptorid, mis neid seovad.
Kõigist neurotransmitteritena toimivatest aminohapetest on GABA ainus, mida kehas valkude tootmiseks ei kasutata. GABA moodustub ainult neuronites esineva ensüümi abil. Aminohapete neurotransmitterid, mida nimetatakse aspartaadiks ja glutamaadiks, luuakse rakkude sees, väikestes struktuurides, mida nimetatakse mitokondriteks. Seejärel liiguvad nad rakku täitvasse geeli, mida nimetatakse tsütoplasmaks, enne kui need suletakse mullidesse, mida nimetatakse vesiikuliteks.
Glütsiini toodetakse ka mitokondrites. Strühniinina tuntud mürk blokeerib postsünaptiliste neuronite glütsiini retseptoreid. See takistab glütsiini seondumist ja närvidele pärssivat mõju avaldamist, nii et tekib vastandlik erutus. Teatud lihased, näiteks diafragma, ei suuda lõõgastuda. Strühniinimürgistusega inimene võib muutuda hingamisvõimetuks, mis võib lõppeda surmaga.
GABA tootmiseks on vaja ensüümi, mida nimetatakse glutamiinhappe dekarboksülaasiks (GAD). See tähendab, et GAD-antikehi, valke, mille retseptorid seonduvad GAD-ga, saab kasutada selleks, et tuvastada, millised neuronid toodavad GABA-d, mitte teisi aminohapete neurotransmittereid. GABA on peamine neurotransmitter, mis pärsib närvisünapsi kogu närvisüsteemis. Ajus olev alkohol seondub GABA retseptoritega, suurendades neuronite aktiivsust vähendavat toimet. See on üks põhjusi, miks alkohol võib toimida rahustavana.
Kesknärvisüsteemi sees on glutamaat peamine neurotransmitter, mis põhjustab närvisünapsides erutust. Liigne glutamaat võib olla mürgine, kuna neuronid saavad pikaajalise ergastuse korral kahjustatud. Ajukahjustused ja insult võivad mõnikord põhjustada glutamaadi liigset kogust, mis põhjustab ajurakkude kahjustusi ja edasist kadu.