Viidates keha liigese liigutamisele, nimetatakse lihaseid, mis selle liikumise tekitamiseks kokku tõmbuvad, agonistlihasteks. Tuntud ka kui peamised liikujad, on agonistid peamised lihased, mis selle liikumise käivitavad. Liikumist võivad aidata ka lihased, mida nimetatakse sünergistideks või sekundaarseteks liigutajateks. Agonistlihastele vastandub konkreetse liikumise ajal teine lihaste rühm, mida tuntakse antagonistidena ja mis peavad pikenema, et võimaldada agonistidel kokku tõmbuda, ja lühenema, et võimaldada naasmist puhkeolekusse.
Kõigi skeletilihaste ülesanne on tekitada liikumist liigese või liigeste ümber. Kuna lihased kinnituvad tavaliselt ühe luu külge, ületavad liigutatavat liigest nagu küünarnukk ja kinnituvad teise luu külge teisel pool liigest, tõmbab selle lihase kontraktsioon luid üksteise poole, pannes liigese liikuma. Lihaste kokkutõmbumise algatab kesknärvisüsteem, kusjuures aju saadab impulsi mööda närvisooni, mida tuntakse motoorsete neuronitena ja mis innerveerivad agonistlikke lihaseid, käsitades neil näiteks veeklaasi tõstmiseks küünarnukki painutada. Kui lihased saavad selle signaali, tekitavad nad kokkutõmbumise, mis on kas kontsentriline, näiteks veeklaasi tõstmisel, ekstsentriline, nagu selle tagasi lauale langetamine, või isomeetriline, nagu hoides seda suu juures, et juua.
Kõiki keha liigutatavaid liigeseid ümbritsevad agonistlike lihaste rühmad, kusjuures erinevad agonistid toovad esile liigutusi eri suundades. Õla juures on deltalihas agonist, mis tõstab käe kehast eemale, kusjuures lihase erinevad osad aktiveeruvad olenevalt sellest, kas käsi tõstetakse ette, külili või taha. Sama lihas tõmbub ekstsentriliselt kokku, et langetada käsi tagasi alla, mis tähendab, et see pikeneb, et aeglustada kätt, takistades seda lihtsalt oma raskuse ja gravitatsioonijõudude vastu kukkumast. Kui aga käsi langetatakse vastupanu vastu, nagu tõmmates kätt läbi vee allapoole, tõmbub selle liikumise tekitamiseks kokku vastandlikud lihased, samad lihased, mis toimivad deltalihase antagonistidena: pectoralis major ja latissimus dorsi.
Keha igas liikuvas liigeses on paigas sama teineteisele vastandlike antagonist- ja agonistlihaste süsteem. Põlve venitamiseks või sirutamiseks takistuse vastu peavad reie eesmise osa nelipealihased lühenema ja on seetõttu agonistid, samas kui reie tagumises osas peavad põlveliigesed pikenema, et see liikumine toimuks ja seetõttu on need antagonistid. Seevastu põlve painutamiseks või painutamiseks vastupanu vastu muutuvad reielihased agonistlikeks lihasteks ja nelipealihased antagonistideks. Teised agonistlihaste näited hõlmavad biitsepsi õlavarrelihast küünarnuki painutamise ajal; õlavarre triitseps küünarnuki pikendamise ajal; gluteus maximus puusa sirutamise või jala tahapoole tõstmise ajal; ja niudelihased puusa painutamise või jala ettepoole tõstmise ajal.