Lihtsaid pearaamatuid kasutatakse ettevõtetes sularaha sisse- ja väljavoolu jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. Pearaamatud eraldavad varade ja kohustuste kontojäägid deebetiks ja kreeditideks. Alamraamatud kirjeldavad üksikasjalikult tehinguid, mis mõjutavad otseselt konto saldot, näiteks saadaolevad arved. Pearaamatuid nimetatakse mõnikord t-kontodeks, kuna kõik tehingud, mis mõjutavad deebetsaldosid, peavad olema tasakaalus või võrduma krediidisaldosid mõjutavate tehingutega.
Raamatupidajad ja raamatupidajad dokumenteerivad ettevõtte kulud ja saadud maksed päevikukannete seeria kaudu. Näiteks kui ettevõte ostab laoseisu laenuga, siis tehakse varude ostusummale deebetkanne. Sama summa kohta tehakse vastav krediidikanne, mis näitab, et arvel või krediidiliinil on võlgnevus. Neid summasid kasutatakse lõpuks konto lõppsaldo arvutamiseks, mille saab seejärel üle kanda mõnda tüüpi lihtsatesse pearaamatutesse.
Mõistet t-konto kasutatakse deebet- ja kreedittehingute sortimise protsessi kirjeldamiseks. Nimetus tuleneb sellest, kuidas tehingud on kujutatud: paberile tõmmatakse t-tähte meenutav rida, millest paremale on kantud deebetsummad ja vasakule kreeditsummad. Iga tehing sisaldab alamraamatu deebet ja krediiti. Näiteks arvel tehtud makse tulemuseks oleks sularahakonto deebet või vähenemine ja võlgnevuste konto krediteerimine või suurenemine.
Üksteisega seotud tehingurühmade jaoks luuakse alamreskontra. Alamraamatud on viis, kuidas aidata ettevõtte finantsaruandeid lihtsustada. Need kajastavad seda, kas konto saldo suurenes või vähenes arvestusperioodi jooksul, mis võib tavaliselt hõlmata kolm kuud, kuus kuud või aasta. Näiteks debitoorsete arvete puhul võib saldosumma kajastada seda, kas ettevõttel on probleeme juba müüdud varudelt võlgnetava raha sissenõudmisega.
Alamraamatute lõppsaldod kantakse üle pearaamatutesse. Seda tüüpi lihtsad pearaamatud on kokkuvõte ettevõtte kogu deebet- ja kreeditsaldo päritolust. Pearaamat ei anna kontojääkide kohta täpsemat teavet. Näiteks „müügikonto” loetletakse ühe saldona ja see on kogu ettevõtte poolt sellel arvestusperioodil tehtud müügitulu.
Pearaamatuid tuntakse ka kui “lõplikku sissekannet”. Lihtsad pearaamatud sisaldavad väärtusi, millest koostatakse ettevõtte bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Hoolikas arvestuse pidamine lihtsates pearaamatutes võib olla eriti kasulik bilansi koostamise ajal, kuna ettevõtte varad peavad võrduma tema kohustustega pluss aktsionäride omakapital.