Millised on eri tüüpi kilpnäärme häired?

Kilpnääre on väike nääre kurgus, mis toimib endokriinsüsteemi osana. Korrektselt toimides kontrollib kilpnääre ainevahetust ja töötab koos teiste hormoone tootvate näärmetega, et tagada õige hormoonide tasakaal organismis. Enamik kilpnäärme häireid on tingitud näärme talitlushäirest, mis toodab liiga palju või liiga vähe kilpnäärmehormoone. Kilpnäärme häired võivad olla eluaegne seisund, mis nõuab hoolikat toitumist ja sageli ka ravimeid, et hoida kõrvaltoimeid kontrolli all.

Hüpertüreoidism on üks kahest peamisest kilpnäärmehaigusest. Selle seisundiga inimesed toodavad liigselt kilpnäärmehormoone, mille tulemuseks on äärmiselt kiire ainevahetus. See seisund võib põhjustada raskusi kaalutõusu või õige toitumise saamisel, aga ka muid sümptomeid. Hüpertüreoidismiga inimesed kogevad sageli südame löögisageduse kiirenemist, suurenenud kuumatunnet, ärevushäireid ja unehäireid.

Hüpertüreoidism on mõnikord Gravesi tõvena tuntud häire tagajärg. Selle seisundi all kannatavatel inimestel on kilpnäärme suurenemine, mida nimetatakse struumaks. Gravesi tõbi võib põhjustada ka silma- ja nägemishäireid ning märgatavat naha paksenemist. Muud kilpnäärmehaigused, mis põhjustavad hüpertüreoidismi, hõlmavad hea- või pahaloomulisi kasvajaid või näärmekasvajaid. See võib ilmneda ka siis, kui kilpnäärmehormooni annus on seatud liiga kõrgele.

Kilpnäärme häireid spektri teises otsas iseloomustab hüpotüreoidism või väga madal hormoonide tootmine. Seda tüüpi kilpnäärme häiretega kaasnev ainevahetuse aeglustumine muudab kaalu langetamise äärmiselt keeruliseks. Sümptomiteks võivad olla ka kurnatus, seletamatud lihasvalud või -jäikus ning rasked menstruatsioonid. Hüpotüreoidismi põhjustab sageli autoimmuunhaigus nimega Hashimoto türeoidiit, mille puhul organism ei tunnista näärmekudet healoomuliseks ja ründab seda, aeglustades kilpnäärme tootmist. Muud põhjused võivad hõlmata mõningaid vähiravi, nagu kiiritus, sünnidefektid või hüpertüreoidsete ravimite ebaõige annus.

Kilpnäärme häirete testimine on äärmiselt oluline, kui inimesel on kroonilised sümptomid, mis sobivad kas hüpertüreoidismi või hüpotüreoidismiga. Paljud arstid viivad läbi põhitesti, mida nimetatakse kilpnääret stimuleerivaks hormooniks või TSH-ks. Raskete kilpnäärmehäiretega inimestel võib sellest piisata diagnoosimiseks. Paljud eksperdid väidavad aga, et TSH ei ole piisavalt täpne, kuna kerge tasakaalustamatusega inimestel võivad siiski tekkida tõsised kilpnäärme häirete sümptomid. Kui TSH-test annab madala või kõrge normaalse tulemuse, väidavad mõned eksperdid, et patsiendid peaksid probleemi paremaks diagnoosimiseks nõudma tervet hulka tundlikumaid teste.