Entsefaliit on inimese aju äge põletik. Entsefaliidi põhjused on tavaliselt viirusinfektsioonid, kuid mõnikord võivad need olla ka bakteriaalsed infektsioonid. Kui aju nakatub esmalt, on tegemist primaarse entsefaliitiga, samas kui sekundaarne entsefaliit on tingitud sellest, et enne nakkuse ajju levikut rünnatakse teist kehaosa. Need on kaks peamist entsefaliidi tüüpi.
Herpesviirus võib põhjustada entsefaliiti, olgu see siis herpes simplex viirus üks (HSV1) või herpes simplex viirus kaks (HSV2). Surmaga lõppev sporaadiline entsefaliit pärineb HSV1-st, kuid on haruldane. Kurgu- ja rindkereviirused, nagu gripp, ja soolestiku viirused, nagu Echo viirus, võivad samuti olla entsefaliidi põhjused.
Tuulerõugete ja vöötohatise eest vastutav tuulerõugete viirus võib põhjustada entsefaliiti. Epsteini-Barri viirus tekib siis, kui herpesviirus põhjustab nakkusliku mononukleoosi, mida nimetatakse ka monoks ja mis lõpuks põhjustab ajurünnaku. Ennetatavad lapsepõlveviirused, nagu leetrid, mumps või punetised, võivad samuti põhjustada entsefaliidi.
Marutaud, mis levib nakatunud looma hammustuse või kriimustuse kaudu, on veel üks entsefaliidi viiruslikest põhjustest. Arboviiruseid kannavad sääsed ja puugid. Enamik sääskede kaudu levivaid haigusi võib põhjustada entsefaliidi. Puukentsefaliit võib tuleneda puukborrelioosist ja muudest bakteriaalsetest infektsioonidest. Entsefaliiti põhjustavate sääskede kaudu levivate haiguste kõige tähelepanuväärsemad vormid on Lääne-Niiluse entsefaliit, hobuste lääne entsefaliit, hobuste idaosa entsefaliit, St. Louis entsefaliit ja La Crosse entsefaliit.
Paljud bakteriaalsed infektsioonid võivad põhjustada ka entsefaliiti. Mõned peamised tüübid hõlmavad borrelioosi, mükoplasma ja listeria. Pneumokokk- ja meningokokkinfektsioonid võivad samuti põhjustada entsefaliiti.
Entsefaliidi levikut ei põhjusta ainult bakterite ja viiruste levik. Seened võivad olla entsefaliidi põhjustajad — näiteks histoplasma, krüptokoki või candida tagajärjel. Parasiidid on veel üks entsefaliidi leviku viis. Malaaria ja toksoplasma on kaks peamist näidet parasiitidest, mis võivad kanda entsefaliiti. See võib juhtuda isegi ravimitele reageerimise tagajärjel.
Veel üks entsefaliidi tekkimise viis on postinfektsioosne entsefaliit või autoimmuunne entsefaliit. See juhtub siis, kui immuunsüsteem ründab ekslikult aju, püüdes tõrjuda nakkust teises kehaosas. Entsefaliidi vältimine nõuab hoolsust, sest sellel on palju põhjuseid. Vältida tuleks marutaudi ja herpese kandjaid ning olla teadlik putuka- ja puugihammustustest, parasiitidest ning kokkupuutest bakterite, viiruste ja mõnede seentega.