Eleegia on leinav luuletus, mis väljendab kurbust, tavaliselt surnud inimese pärast. Tavaliselt on sellel melanhoolne või nostalgiline toon ja see on olemuselt peegeldav. Nagu teistegi luuleliikide puhul, on siin palju elemente, mida tuleb analüüsida, et moodustada terviklik pilt eleegia eesmärgist ja selle taga peituvast sügavamast tähendusest. Kuigi kirjandusõpetus, näiteks eleegiaanalüüs, nõuab arvamuste kujundamiseks tekstist saadud vihjete kasutamist, ei ole täppisteadus, sest tõlgendused on sageli erinevad, olenevalt sellest, kes teavet sünteesib. Eleegiaanalüüsi on kõige parem teha, kui lugeda kogu luuletust mitu korda, et moodustada luuletuse üldine tõlgendus.
Enne eleegia täpse lugemise lõpetamist peaksid lugejad luuletuse hoolikalt läbi lugema, veendudes, et otsivad üles tundmatute sõnade tähendused ja eleegias sisalduvate tundmatute või ebaselgete vihjete ajalugu. Kõigi sõnade ja fraasidega tutvumine ning mõne põhjaliku lugemise läbiviimine on ülioluline, et tagada luuletuse mõistmine, sest teoreetiliselt peaks luuletuse igal sõnal või fraasil olema tähendus. Pärast eleegiast põhiteadmiste omandamist saab luuletust terviklikumalt lugeda, keskendudes erinevatele elementidele ning eleegia üldmõjule ja tähendusele.
Eleegia sügavama tähenduse leidmisel võib olla oluline ajalooline ajaperiood, mil eleegia kirjutati, ja igasugune sarnasus autori elukäiguga või selle aja olulisemate sündmustega. Kontekst, milles eleegia kirjutati, võib mõnel juhul olla selle tähenduse seisukohalt äärmiselt oluline. Teised eleegiad võivad olla üksi, sõltumata nende ajaloolisest kontekstist või nende autori elust, kes mõnikord on eleegia kõneleja ja mõnikord mitte.
Eleegiaanalüüsis on tavaliselt oluline element luuletuses kirjeldatud eleegia seadistus, kuna see võib valgustada leinatavat isikut või muud sündmust ning eesmärki ja sihtrühma. Eleegia taga oleva sügavama tähenduse väljaselgitamiseks on lahutamatu osa kindlaks teha, millises vaatenurgas luuletus esitatakse ja kes on selle kõneleja. Ka leinatava kõneleja iseloomustus on tõhusa eleegiaanalüüsi jaoks ülioluline. Kaasatud kirjanduslikke elemente, nagu kõnekujundid, meeter, sõnavalik, toon ja kujundlikkus, tuleb uurida selle seisukohast, millist mõju need üldisele eleegiale annavad.
Nende üksikute kirjanduslike elementide ja eleegia tervikuna läbi mõeldes võib süvaanalüüsi läbiviimine – rida-realt, stroofi haaval ja üldiselt – aidata lugejatel mõista eleegiasse jäädvustatud tähendusi ja teemasid. See analüüs võib viia ka arusaamiseni kõneleja ja eleegia leinatava suhetest ja tunnetest. Pärast seda, kui lugejad on välja töötanud oma eleegia analüüsi ja sünteesi, võib olla kasulik lugeda eleegia kohta avaldatud kriitilisi analüüse ja jagada oma arvamust teistega, et mõtteid võrrelda.