Millised on digitaalse töötlemise erinevad tüübid?

Erinevad digitaalse töötlemise tüübid hõlmavad pilditöötlust, helitöötlust, videotöötlust, signaalitöötlust ja andmetöötlust. Kõige põhilisemalt tähendab see protsess elektrooniliste andmetega manipuleerimist konkreetse efekti saavutamiseks.

Pilditöötlus on ehk tuntuim näide digitaalsest töötlemisest. Seda veebigraafika- ja fotograafiatööstuses kasutatav digitaalse töötlemise vorm võimaldab kasutajal manipuleerida pildil olevate andmetega, et lisada vesimärke, reguleerida värvust, rakendada värvimist või teha muid ülesandeid pildi muutmiseks või täiustamiseks. Pilditöötlus on tihedalt seotud videotöötlusega, mis viib protsessi edasi, võimaldades kasutajal terveid videofaile redigeerida ja nendega manipuleerida. Lisades videotöötluse ajal multipleksimise, saab kasutaja lisada metaandmeid, nagu subtiitrid, mida saab nõudmisel hankida ja peita, kui neid ei kasutata.

Multipleksimist kasutatakse ka signaali töötlemiseks. Digitaalse televisiooni ja telefoniteenused põhinevad multipleksimise kasutamisel. Televisioonis saab seda tehnikat kasutades pakkuda ühel real mitu kanalit. Telefoniteenuste tööstus tugineb suurel määral ka digitaalsele töötlemisele, et teenindada mitut klienti väikesel arvul liinidel.

Helitöötlus on veel üks digitaalse töötlemise vorm, mis võimaldab kasutajal helifaile puhastada või miksida. Erinevaid töötlemistehnikaid kasutades saab helitehnik failile lugusid lisada, taustamüra eemaldada või muul viisil helifaile täiustada. Autoriõiguste kaitse eesmärgil on helifailidele võimalik isegi lisada digitaalne vesimärk. Mõnel juhul lisavad heliinsenerid helirajale ka müra protsessi, mida nimetatakse ditheringiks, mis parandab helifaili üldist kvaliteeti, siludes mõningaid karme heli muutusi, kui helid liiguvad sageduslainekujul üles-alla. . Sama tehnikat kasutatakse ka pildi- ja videotöötluses valmis digipiltide silumiseks.

Digitaalset töötlemist kasutatakse ka andmetega manipuleerimiseks või nende uurimiseks. Mõnel juhul kasutatakse seda andmetöötlust avaliku ohutuse tagamiseks, nagu näiteks maavärina või orkaani tegevuse juhtumiuuringutes. Digitaalne andmetöötlus pakub palju kiiremat ja täpsemat andmetöötlusvahendit, võimaldades pikenenud hoiatusaega eelseisvate katastroofide eest. Seda kasutatakse ka ravimite ja arvutiteaduste laboratoorsetes uuringutes, et kiiresti läbi töötada keerukad arvutused, mis kunagi nõudsid tunde intensiivset uurimist ja käsitsi töötlemist.