Bulbaarparalüüs on sündroom, mis mõjutab aju alumisi motoorseid neuroneid. Bulbaarparalüüsil on mitu põhjust, sealhulgas geneetilised, vaskulaarsed, degeneratiivsed ja põletikulised haigused; pahaloomuline kasvaja; ja bakteriaalsed toksiinid. See tekib siis, kui aju alumised kraniaalnärvid on kahjustatud ajutüve rakkude või motoorse juhtimiskeskuse trauma või muude ajutüve alumiste kraniaalnärvide kahjustuste tõttu. “Bulbar” viitab ajutüve alumisele piirkonnale ehk medulla oblongatale, mis kontrollib kraniaalnärve seitsmest kuni 12-ni, ja “halvatus” on keha nõrkuse vorm, seega on bulbaarparalüüs igasugune nõrkus, mis on põhjustatud nende närvide kahjustusest, traumast või defektist. või ala, mis neid kontrollib.
Bulbaarparalüüsi geneetilised põhjused hõlmavad Kennedy tõbe, mis on neuromuskulaarne häire, ja äge vahelduv porfüüria, ainevahetushäire, mis võib põhjustada neuronite haigusi. Insulti, mis mõjutab seda ajutüve alumist piirkonda, nimetatakse “medullaarseks infarktiks”. See vaskulaarsüsteemi kahjustus võib mõjutada alumiste kraniaalnärvide madalamat motoorset funktsiooni. Motoorse neuroni haigus, mis on põhjustatud toksiinidest; ja muud degeneratiivsed haigused, sealhulgas syringobulbia, mis on neuroloogiliste radade tüsistus, mis põhjustab aju sisemise osa laienemist; võib põhjustada ka bulbaarparalüüsi.
Alumisi motoorseid neuroneid võib kahjustada põletikku põhjustav infektsioon, nagu Guillan-Barré sündroomi, poliomüeliidi ja Lyme’i tõve ning ajukasvaja korral. Guillan-Barré sündroom on näide sellest, kuidas põletikuline haigus kahjustab närvikeskusi. Sel juhul põhjustab progresseeruv nõrkus esialgse perifeerse halvatuse ehk käte ja jalgade nõrgenemise, mis lõpuks tõuseb aju bulbarkeskustesse. See progresseeruv halvatus tekitab häireid aju motoorsetes neuronites, põhjustades lihaste kontrolli kaotuse.
Bulbaarparalüüsi võib põhjustada ka pahaloomuline kasvaja, näiteks ajukasvaja. Kui ajutüvel tekib kasvaja või glomia, võib see aju ja motoorseid funktsioone ületada. Motoorset funktsiooni võib püsivalt mõjutada, isegi kui kasvaja avastatakse ja eemaldatakse. Botulismi põhjustav bakteriaalne toksiin põhjustab keha vereringe kaudu lihaste halvatuse ja mõjutab madalamat motoorset funktsiooni. Botulismi juhtumid on arengumaades haruldased, mistõttu on see kõige vähem tõenäoline bulbaarparalüüsi põhjus.
Bulbaarparalüüs on degeneratiivne haigus. Bulbaarparalüüsist mõjutatud kraniaalnärvid kontrollivad lihaseid, mis vastutavad närimise, neelamise, kõne ning mõnel juhul hingamise ja näo liikumise eest. Kui mõni neist närvidest on kahjustatud, kahjustatakse madalamaid motoorseid neuroneid ja tulemuseks on halvatus. Seda aetakse sageli segi pseudobulbaarparalüüsiga, millel on palju samu sümptomeid nagu bulbaarparalüüsil, kuid mille põhjuseks on insuldi tagajärjel tekkinud ülemiste motoorsete neuronite kahjustus ja mis mõjutab ajukoore erinevaid piirkondi.