Mõiste “arvutikuritegevus” kirjeldab laia valikut kuritegusid, mis hõlmavad arvutite kasutamist. Üldkasutuses viitab see konkreetselt kuritegudele, mis on toime pandud Interneti või muude ettevõtete või valitsusasutuste kasutatavate arvutivõrkude kaudu. Arvutikuritegevuse kurikuulsad vormid hõlmavad viiruste levitamist ja võrkudesse häkkimist, et varastada või avaldada isiklikku teavet. Autoriõigustega kaitstud materjalide jagamine on Internetis pikka aega olnud vastuoluline ja ebaseaduslik tava. Kurjategijad kasutavad arvuteid ka teiste jälitamiseks, ahistamiseks või ärakasutamiseks.
Kuritegevus eksisteeris ammu enne arvuteid, kuid alates 20. sajandi tehnoloogilisest revolutsioonist on paljud kuritegevuse vormid mingil moel hõlmanud arvutite kasutamist. Isegi kui kuriteo toimepanemisel ei kasutata otseselt arvuteid, võidakse kuriteoga seotud andmeid säilitada arvutites või arvutivõrkudes. Sel põhjusel võivad uurijad võtta tõenditena arvutiseadmeid või nõuda võrguteenuse pakkujatelt dokumentide või andmete avaldamist, mis võivad olla kriminaaluurimise seisukohast asjakohased. Enamik õiguskaitseasutusi kasutab arvutikuritegevuse ja arvutiga seotud kuritegude uurimiseks arvutiekspertiisi spetsialiste.
Kõige tuntum arvutikuritegevuse vorm hõlmab häkkimist ehk eraarvutivõrkudesse sissemurdmist. Kunagi peeti häkkereid kahjututeks ebaseaduslikeks isikuteks, kuid 21. sajandil pääsevad nad juurde suurele hulgale privaatsele teabele terve elanikkonna kohta. Mõnikord kasutatakse seda teavet identiteedivargusteks; muul ajal lekitatakse teave lihtsalt avalikele saitidele, kus teised kurjategijad saavad seda ära kasutada. Mõnikord kahtlustatakse valitsusi ettevõtete või teiste riikide saitide häkkimises, mida nimetatakse kübersõjaks.
Teine kurikuulus arvutikuritegevuse meetod on arvutiviirus, programm, mis on loodud kasutaja arvutisse sissemurdmiseks, end paljundamiseks ja teistesse arvutitesse levimiseks. Mõnda viirust nimetatakse nuhkvaraks, kuna need saadavad kasutaja privaatset teavet teise asukohta. “Hirutusvara” kirjeldab reklaame või programme, mis väidetavalt tuvastavad kasutaja arvutis olematu viiruse ja suunavad seejärel kasutaja saidile või programmile, mis tegelikult viirust sisaldab. Nende programmide koondnimetus on “pahavara”, lühend sõnadest “ründetarkvara”. Teist tüüpi viirus võib veebisaidi tõhusalt sulgeda, täites selle võrgu tegevusega; see kuritegu on tuntud kui teenuse keelamise rünnak.
Internetis on saadaval tohutul hulgal isiklikku teavet, eriti pärast sotsiaalvõrgustike esilekerkimist. Kurjategijad kasutavad seda teavet mõnikord inimeste jälitamiseks või ahistamiseks. Laste ärakasutamine on selle eriti räige näide. Teiste sotsiaalvõrgustike kuritegelike kasutusviiside hulka kuuluvad “küberkiusamine” või isegi palgamõrv, nagu 2011. aastal Ameerika Ühendriikides palju reklaamitud juhtum. Igast kahtlustatavast arvutikuritegevuse juhtumist tuleks viivitamatult teatada õiguskaitseorganile ja sellega seotud arvutivõrgu administraatoritele.