Arvutid on haavatavad katastroofide suhtes, mille tulemuseks on andmete kadu. Tarkvara võib rikkuda, muutes failid kasutuskõlbmatuks. Andmesalvestusseadmed või muu riistvara võivad rikki minna, muutes failid tavaliste vahenditega kättesaamatuks. Arvuti avariitaaste on protsess, mille käigus andmed hangitakse ja tehakse juurdepääsetavaks, tavaliselt ja loodetavasti samal kujul nagu enne katastroofi toimumist. Katastroofi taastamise võimalused hõlmavad väliste kõvaketaste, päästetasaste ja Interneti-andmete taastamise teenuste kasutamist, aga ka muid andmeotsingu vahendeid.
Arvutiandmete korraldus on muutunud väga keerukaks, suurendades tõsiste probleemide, näiteks andmete kadumise tõenäosust. Selle suhtes on eriti haavatavad suured operatsioonisüsteemid ja andmebaasid. Kõvaketta tõrge, kasutaja viga, pahatahtlikud rünnakud ja programmeerimisloogika vead seavad arvuti katastroofi ohtu.
Arvuti avariitaasteplaan on arvuti omandiõiguse ja töö lahutamatu osa, kui kasutaja loodab katastroofi korral kaotatud andmed taastada. Selle plaani osaks on oluliste andmete korrapärane varukoopiate tegemine. Selle saavutamiseks on mitu võimalust, olenevalt varundatavate andmete tüübist ja hulgast, samuti arvuti avariitaaste eeldatavast meetodist.
Üks vanimaid arvutikatastroofi taastamise vorme on päästekasaste kasutamine. Päästekettad tehakse üldjuhul siis, kui arvuti on uus ja seda pole kohandatud konkreetse kasutaja vajadustele vastavaks. Need kettad sisaldavad operatsioonisüsteemi oleku puutumatut koopiat ning võivad salvestada ka utiliite ja kaasasolevat tarkvara. Arvuti avariitaaste ajal installib andmete taastamiseks loodud programm arvuti kõvakettale ketastel olevad failid.
Mõned inimesed võivad failide varundamiseks kasutada väliseid kõvakettaid. Selle eeliseks on andmete kadumise korral koondatud süsteem. Arvuti töökeskkonnaga mitteseotud failid varundatakse tavaliselt välistele kõvaketastele. Neid võidakse kasutada ka tundliku teabe varundamiseks juhuks, kui see kaob muude tegurite tõttu peale kõvaketta või operatsioonisüsteemi rikke. Väliste kõvaketaste kasutamise peamiseks puuduseks on see, et ka need võivad sama lihtsalt ja ootamatult kokku kukkuda kui sisemine kõvaketas.
Kui üksikisik või organisatsioon kaotab kõvaketta hukkumise tõttu olulisi andmeid ega ole varukoopiaid teinud, võib teine võimalus olla rikkis kõvaketas viimine rajatisse, kus on tööriistad, keskkond ja oskused kopeerida andmed kahjustamata kandjale. Andmed peavad olema ülimalt olulised või peab seda tüüpi arvuti avariitaaste kasutajal olema palju raha, et kõrge hind õigustada. Pole mingit garantiid, et kõik failid taastatakse.
Internet on populaarne arvuti avariitaaste planeerimise vahend. Sellised võrguteenused, mida nimetatakse pilvandmetöötluseks, ulatuvad lihtsast failide kaugsalvestusest kuni keerukate kõvaketta kujutise teenusteni, mis on loodud dokumentide, süsteemifailide ja kasutajaseadete taastamiseks. Loomulikult kerkib küsimus privaatsusest ja turvalisusest. Andmete kaugsalvestusteenused on sellest teadlikud ja pakuvad krüptimismeetodeid tagamaks, et andmeid ei saaks kaugarvutitesse või arvutitest ülekandmise ajal pealt kuulata ega pärast üleslaadimise lõpetamist sisse tungida.