Ärevushäirete põhjusteks võib pidada mitmeid erinevaid tegureid. Ärevushäirete põhjuste väljaselgitamine võib aidata arstidel ja terapeutidel määrata oma patsientidele sobivad ravimeetodid ja aidata neil sümptomeid vähendada. Kõige sagedasemad ärevushäirete põhjused on geneetika, ajukeemia muutused või kõrvalekalded, isiksuse kõrvalekalded või häired ja eluolud.
Arstid usuvad, et mõnel inimesel on suurem tõenäosus ärevushäire tekkeks, kui nende perekonnas on ärevushäireid esinenud. Ei ole teada, milline on ärevushäirete täpne geneetiline seos, ja ei ole võimalik öelda, kas inimesel, kelle perekonnas on neid häireid esinenud, see tekib. Mõnel inimesel tekivad ärevushäired väga varajases eas, samas kui teistel tekivad sümptomid alles täiskasvanueas. Inimesed, kelle perekonnas on esinenud ärevushäireid, eriti nende lähisugulastes, peaksid pöörama suurt tähelepanu oma vaimsele seisundile ja rääkima oma arstide või vaimse tervise spetsialistidega, kui neil tekivad sümptomid, mis viitavad ärevushäirele või probleemile, nagu pidev muretsemine, unehäired, ärrituvus, keskendumisraskused, püsiv lihaspinge ja seedetrakti probleemid, millel pole muud põhjust.
Ajukeemia muutusi või kõrvalekaldeid peetakse üheks suurimaks ärevushäirete põhjuseks. Arstid ei tea täpseid muutusi ajukeemias, mis põhjustavad püsivat ärevustunnet ja ärevushooge, kuid paljud nende häiretega diagnoositud patsiendid reageerivad hästi ravimitele, mis muudavad teatud kemikaalide taset ajus. Kõige levinumad ärevushäirete raviks kasutatavad ravimid on antidepressandid ja bensodiasepiinid, mis muudavad neurotransmitterite taset ajus.
Inimestel, kellel on diagnoositud isiksusehäired, võib olla suurem tõenäosus ärevushäirete tekkeks. Mõned arstid ja vaimse tervise spetsialistid usuvad, et teatud isiksuseomadused võivad soodustada ka ärevushäireid. Näiteks võib madala enesehinnanguga inimesel olla raskusi stressi ja muude ebamugavate olukordadega toimetulekul, mistõttu on tal suurem tõenäosus ärevusprobleemide tekkeks.
Teatud asjaolude ja elusündmuste talumine võib kaasa aidata ärevushäire tekkele, eriti kui inimesel on muid riskitegureid. Inimestel, kes läbivad väga stressirohkeid ja keerulisi olukordi, näiteks perevägivalla ohvriks langenud, on sageli raskusi oma tunnete ja oludega toimetulekul, mis väljendub ärevusena. Ärevushäiretele ja sümptomitele võivad kaasa aidata ka muud välismõjud, nagu teatud ravimite kasutamine või suure kofeiinisisalduse tarbimine.