Akordi jagusid on palju erinevat tüüpi, alates lihtsatest duuridest ja mollidest kuni keerukamate, näiteks džässis kasutatavateni. Lihtsad akordide käigud tiirlevad tavaliselt suvalises võtmes esimese, neljanda ja viienda akordi ümber ning keerulisemates akordides kasutatakse muid noote, näiteks septindat. Muude keeruliste akordide jaotustega saab kasutada akorde, näiteks peatatud akorde ja vähendatud akorde.
Akordi progressioonid on moodustatud muusikateooriast, mis on puhtalt teoreetiline viis muusika komponeerimiseks ja sellest mõtlemiseks. Muusikateoorias on klahvis olevad noodid nummerdatud ühest seitsmeni ja seda numbrisüsteemi saab rakendada igale klahvile. Näiteks C-duur klahv on nummerdatud ühest seitsmeni selles järjekorras. Üldiselt arvatakse, et esimene, neljas ja viies noot kõlavad akordi kulgemise jaoks hästi koos.
Muusikalised akordid võivad kuuluda ühte paljudest erinevatest tüüpidest. Põhilised akorditüübid on duur ja moll, mida peetakse vastavalt “rõõmsa” ja “kurva” kõlaks. Major akordid moodustatakse esimesest, kolmandast ja viiendast noodist, millele on lisatud kõrgem esimene.
Minoorsetel akordidel on lame terts. Samuti on olemas seitsmendad akordid, mis sisaldavad muusikalist septindat, ja peatatud akordid, mis asendavad kolmanda teise või kvartsiga. Olemas on palju teisi erinevat tüüpi akorde.
Enamikus akordide jadades on esimene, neljas ja kvint suurakordid ning teine, kolmas ja kuues minoorsed akordid. Seitsmendakord on vähendatud akord. Kõige elementaarsem kõigist akordidest läheb esimesest neljandani ja seejärel viiendani. Lihtne minoorse akordi jada kulgeb kuuendast teiseks ja seejärel kolmandaks. Neid võib aga ka segamini ajada; näiteks akordi käik võiks minna esimesest kuuendani, seejärel neljanda ja viiendani.
Keerulisemad käigud võivad asendada viienda seitsmendaga või isegi asendada esimese kolmandaga. Need loovad erinevaid helisid ja neid saab kasutada huvitavamate lugude loomiseks. Näiteks esimese asendamine kolmandaga tehakse sageli džässi akordide käigute puhul.
Bluusi akordide käigud põhinevad tavaliselt “12 takti bluusil”, millel on neli takti esimest, kaks neljandat, kaks esimest, üks viiendat, üks neljandat ja kaks esimest. Bluusis on levinud ka seitsmenda akordi kasutamine. Samuti on oluline meeles pidada, et kuigi muusikateooriat kasutatakse sageli akordide edenemise koostamiseks, võib selle reegleid ka muusik painutada.