Keskmine mees või naine tänaval võib arvata, et täiuslik tulevik on elu eesmärk. Kellelegi, kes teeb kõvasti tööd ja säästab raha, kes valib lahke ja pühendunud kaaslase või kellel veab ja kes võidab loterii, on tagatud täiuslik tulevik. Tulevik täiuslik ei ole aga stressivaba seisund, pigem on see tegelikult väga pingeline. Seda seetõttu, et see on verbi ajavorm.
Pole üllatav, et tulevikku pole tegelikult olemas. See on potentsiaali seisund, mõne jaoks seisund, mis viitab lootusele ja teistele ärevusele. Kõikides keeltes on tegusõnad see, kuidas lausetes asjad aetakse. Need on sõnad tegevuse või liikumise kohta ja kuna asjad on juhtunud minevikus, toimuvad praegu ja juhtuvad ka tulevikus, on igal keelel võimalus neid kolme ajaperioodi verbi moodustamise kaudu kuidagi väljendada.
Igaüks, kes on üle kahe aasta vana, teab, et elu läheb vahel sassi. Asjad ei ole alati selged ja nende väljendamine nõuab suurt täpsust, sest need ei ole laialdased olemisseisundid. See tähendab, et enamikul keeltel on mitu võimalust minevikus, olevikus ja tulevikus toimuvate toimingute arutamiseks.
Inglise keeles avaldub see verbi ajavorm kahel viisil. Lõppkokkuvõttes väljendavad nad mõlemad identset tähendust; aga need annavad kõlaritele valikuvõimalusi. Esimene valik on ühendada tegevusverbi minevik sõnaga “hakkab”. Teine juhtum on veidi keerulisem. See moodustub “olema” oleviku vormi ühendamisel fraasiga “hakkab saama” ja tegevusverbi mineviku käändega.
Näide esimesest juhtumist, mida nimetatakse ka pluperfektiks, võib rääkida lapsevanemast, kes üritab murelikku last reisi suhtes rahustada. “Selleks ajaks, kui jõuate laagrist koju, olete õppinud kõike, mida telkimisest teada saab!” Kui mõnel juhul moodustub lihtminevik samamoodi nagu minevik, siis alati pole see nii. See tähendab näiteks seda, et tulevikus oleks täiuslik väide millegi söömise kohta: “Sa oled söönud” ja mitte: “Sa oled söönud”.
Teine tulevase täiusliku juhtum on nii keerulisem kui ka vähem graatsiline. Ka seda ei kasutata nii sageli, kuid kui on, on tähendus sama. Vanem võib lapsele öelda: “Selleks ajaks, kui sa laagrist tagasi jõuate, olete koiottide kohta kõik selgeks saanud,” ja näljane inimene saab olla kindel, et ta on selleks hetkeks “söönud”. aega.