Milline on seos vaimse tervise ja õpiraskuste vahel?

Seos vaimse tervise ja õpiraskuste vahel võib areneda depressioonina, kui puuet ei tuvastata ega tegelda varakult. Õpipuudega lastel on täiskasvanueas suurem risk vaimse tervise probleemide tekkeks. Teismelistel võib olla halb vaimne tervis ja õpiraskused, kui nad pöörduvad uimastite või alkoholi kuritarvitamise poole. Õppimispuudega noorukid seisavad silmitsi ka suurema koolist väljalangemisega, probleemidega seadusega ja suurema teismeliste rasedusega.

Üks seos vaimse tervise ja õpiraskuste vahel tuleneb sotsiaalsest suhtlusest. Õpipuudega inimesed tõlgendavad mõnikord valesti kehakeelt, näoilmeid ja lihtsat vestlust. Nende puuduste tõttu võivad nad sotsiaalsetes olukordades sobimatult käituda, põhjustades narrimist või võõrandumist. Probleemid võivad süveneda, kui õpiraskustega kaasneb tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häire (ADHD).

Depressioon võib tekkida sotsiaalsest tegevusest eemaldumise kõrvalmõjuna. Suure depressiooni nähud võivad kesta nädalaid, samas kui kerge depressioon kestab tavaliselt kauem. Laps ei pruugi olla võimeline väljendama kurbust, mida võib tõlgendada osana tema kui üksildase isiksusest. Teismelised, kes eemalduvad, võivad reageerida agressiooni või vihaga.

Enesehinnang mängib rolli ka vaimse tervise ja õpiraskuste vahelises seoses. Laps võib mahajäädes kaotada huvi kooli vastu, tekitades frustratsiooni ja ebapiisavuse tunnet. Võivad tekkida füüsilised sümptomid, mille tagajärjeks on koolist puudumine, mistõttu laps jääb akadeemiliselt veelgi maha. Õppimispuudega laps võib tunda end rumalana ja tegutseda tähelepanu võitmiseks.

Vaimse tervise eksperdid soovitavad vanematel jälgida depressiooni märke lastel, kes on tunnistatud õpiraskustega. Igasugune muutus hoolduses, toitumises või magamisharjumustes võib viidata depressiooni tekkele. Huvi kadumine tegevuste vastu ja letargia võivad samuti olla depressiooni tunnused. Mõnedel depressiooni all kannatavatel lastel on raskusi keskendumise või otsuste tegemisega. Nad võivad rääkida ka enesetapust, mis annab märku professionaalse abi vajadusest.

Õpiraskused võivad tuleneda kesknärvisüsteemi häirest, mis takistab normaalset teabetöötlust. Kui kombineerida ADHD-ga, raskendab lühike tähelepanu tavaliselt suulise või kirjaliku teabe vastuvõtmist ja edastamist. Mõnda ADHD-ga last saab ravida ravimitega, et parandada nende keskendumisvõimet.
Õpiraskuste tunnusteks on numbrite või tähtede ümberpaigutamine lugemisel või kirjutamisel. Laps ei pruugi näiteks ära tunda erinevust tähe B ja D vahel. Lihtsate ülesannete täitmisel võib tal olla ka koordineerimisraskusi. Probleemid aja mõistega, raskused juhiste järgimisega ja esemete kaotamine võivad samuti viidata vajadusele testida õpiraskusi.