Majanduskasvu korral on piirkonna keskkonnatingimused tõenäoliselt pidevalt fookuses. Näiteks kasvavas ja arenenud majanduses kipub teedel olema rohkem sõidukeid. Sõltumata sellest, kas inimesed sõidavad tööle või lähevad puhkusele, võib transpordi suurenemine põhjustada suuremat õhku paisatavat heitkogust. Majanduskasvu ja keskkonda seob ka ressursside hulk, mida piirkond suudab pühendada puhta, õhku mitte saastava energia arendamiseks.
Kasvav majandus on selline, kus tööhõive statistika on üldiselt positiivne. Ettevõtted kipuvad olema kasumlikumad, mis toob kaasa töötajatele suuremad võimalused. Sellistes tingimustes reisib üldiselt suurem hulk inimesi tööle. Majanduskasv ja keskkond on omavahel seotud, kuna inimesi töökohta viivatest rongidest, autodest ja bussidest võib eralduda rohkem saasteaineid. Kuigi kasvaval majandusel on palju eeliseid, rõhutab see ka mõju, mida tihenenud transport võib avaldada keskkonnateguritele.
Mida tugevamad on majanduslikud tingimused, seda tõenäolisem on, et inimesed otsustavad puhkusele minna. Suvel liigub teedel sageli tavapärasest rohkem autosid. Tarbijad võiksid olla altimad investeerima autodesse, mis ei sõltu ainult fossiilkütustest, eelkõige naftast ja gaasist, kui rahalised vahendid on terved. Majanduskasv ja keskkond seostuvad seetõttu, et alternatiivkütustel, näiteks etanoolil, töötavate sõidukite kättesaadavus muutub oluliseks inimestele, kes saavad endale lubada uusi autosid.
Puhas energia, mis kasutab fossiilkütuste asemel energia saamiseks taastuvaid allikaid, integreeritakse jätkuvalt kogu maailmas elektritootmisse. Selleks, et alternatiivsed toiteallikad saaksid peavoolu osaks, nõuab see üldiselt föderaalasutuste rahalist toetust. Erasektori investeeringud tugevdavad ka sektori jalgealust elektritootmises. Selles mõttes on majanduskasv ja keskkond omavahel seotud, kuna puhtad energiaallikad sõltuvad väliste osapoolte finantsjõust. Mida rohkem raha puhtale energiale suunatakse, seda suurem on võimalus, et piirkondlik keskkond saab kasu vähemate saasteainetega.
Majanduskasvu perioodil paraneb tõenäoliselt üksikisikute ja perede elatustase. Mida rohkem on inimesed ühiskonnas kaasatud, seda tõenäolisem on, et nad õpivad tundma puhta keskkonna eeliseid. Teadlikkus majanduskasvu ja keskkonna kohta võib tõusta ning avalikkus võib muutuda aktiivsemaks osalema kasulikes tegevustes, näiteks taaskasutamises. See võib avaldada positiivset mõju kättesaadava tooraine tarnimisele ja aidata kaasa ka prügi vähenemisele prügilates.
Vastupidiselt võib majanduse tõus julgustada tarbijaid rohkem kulutama, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa prügilatesse paigutatavate jäätmete suurema hulga. Need, kellel on rohkem kasutatavat sissetulekut, kasutavad seda raha tavaliselt rohkemate kaupade ostmiseks. Positiivsest majanduskasvust tingitud tarbekaupade arvu suurenemine võib avaldada negatiivset mõju ka keskkonnale, kuna jäätmete hulk suureneb koos kahjuga meie keskkonnale.
SmartAsset.