Üürileandja ja üürniku vahelised suhted võivad olla keerulised, kuna korraldus on tavaliselt isiklikku eluruumi puudutav ametialane leping. Lepingulised kohustused on mõlemal poolel, nagu õigeaegne remont või üürimaksed, kuid on ka isiklikke privaatsusprobleeme. Aeg-ajalt tekivad üürileandjate ja üürnike vahel konfliktid. Mõnda võib lahendada mitteametliku käepigistusega, samas kui teised võivad nõuda õiguslikke meetmeid või väljaspool vahekohtumenetlust. Üürileandjad saavad üürniku probleeme lahendada mitmel viisil, ilma et see üldist suhet ohustaks.
Üks võimalus üürnike probleemide lahendamiseks on see, kui üürileandjal on oma plaanid olukorra lahendamiseks väga selged. Üürnikud, kellel on oma eluaseme pärast suuri tervise- ja ohutusprobleeme, ei taha oma üürileandjatelt kuulda ebamääraseid lubadusi ega tähtajatuid plaane. Kohusetundlik üürileandja peaks andma võimalikult palju konkreetset teavet. Kui torumees ei saa hädaabikõnet teha, tuleb üürnikule viivitusest teatada. Kui remondimees kohtumise tühistab, tuleks üürnikule teatada teine kuupäev, millal teda oodata. Mida avatum on suhtlus üürileandja ja üürniku vahel, seda lihtsam peaks olema üürniku probleeme konfliktideta lahendada.
Mõned üürnike probleemid, nagu korduvad müra rikkumised või halvad kanalisatsioonitingimused, langevad otse üürnikele endile, kuid üürileandja võib soovida, et järgimine oleks võimalikult valutu. Üürileandja võib nõustuda rentima suure mahutavusega prügikasti tingimusel, et üürnik täidab selle oma liigse prügi ja rämpsuga. Üürileandja võiks teha ettepaneku, et lärmakas üürnik koliks isoleeritumasse korteriüksusesse, kus on vähem naabreid. Tõsised üürnike probleemid ei pea alati lõppema väljatõstmise või muu sunniviisilise võttega. Üürniku suutmatuse korral üürilepingu tingimusi järgida võib olla teatud põhjuseid, näiteks füüsiline piirang või puue.
Siiski on aegu, kus üürniku tõsiseid probleeme ei saa lahendada avatud suhtluse või ainult majutusega. Kui olukord on jõudnud punkti, kus on vaja väljastpoolt juriidilist sekkumist, on üürileandjal veel mitu võimalust. Paljudes linnades on spetsiaalsed asutused, mis tegelevad üürileandjate/üürnike vaidlustega enne, kui need jõuavad väiksemate kohtuvaidluste kohtusse. Koolitatud vahekohtunik suudab ära kuulata vaidluse mõlemad pooled ja otsustada, milliseid meetmeid tuleks võtta probleemide kohtuväliseks lahendamiseks. Vahekohtumenetluse ajal peavad nii üürnik kui ka üürileandja nõustuma järgima mis tahes vahekohtuniku otsuseid.
Kui vahekohtumenetlus ei toimi, võib üürileandja algatada üürniku vastu väljatõstmismenetluse. Õiguslik väljatõstmine on aga protsess, mitte kohene tegevus, nii et üürnikul on teatud aeg olukorra parandamiseks, enne kui üürileandja saab asjaga edasi tegeleda. Ainuüksi viivisüüri tasumine või romuauto äraviimisega nõustumine ei pruugi aga tähendada, et üürnikku ei saa välja tõsta, kui muud probleemid jäävad lahendamata. Kohtunik otsustab, kas väljatõstmine on asjakohane, enne kui lubab üürileandjal üürniku ja tema vara ruumidest eemaldada. Samuti on võimalik, et kohtunik võib anda üürileandjale korralduse teha olulised remonditööd ja lubada üürnikul nendesse ruumidesse kuni rendiperioodi lõpuni jääda.
Üürileandja eesmärk peaks olema enamiku üürnike probleemide rahumeelne ja õigeaegne lahendamine. Üürileandjad peaksid olema valmis, kui üürnik otsustab probleemi ise lahendada ja samaväärse osa üürimaksest kinni pidada. Seetõttu on kiire remondikorraldus kasulik üürileandjatele, kuna neil võib olla võimalik remont ise teha tasuta või palgata mitmekülgne meistrimees, mitte kallimate remondimeeste asemel, kellega üürnik tavaliselt ühendust võtab. Selle kõige võti on avatud suhtlemine ja valmisolek teha sobivaid majutusvõimalusi enne, kui üürnike probleemid muutuvad suurteks juriidilisteks probleemideks.
SmartAsset.