Sportlaste hea toitumine varieerub sõltuvalt sportlase tavapärasest treeningust ja sportlikest tegevustest. Sõltumata sportlikust tegevusest hõlmab sportlaste parim dieet alati küllastunud rasvade ja töödeldud toidu vältimist. Sportlased, kes peavad arendama jõudu ja lihasmassi, peaksid üldiselt püüdma tarbida kõrge valgusisaldusega ning vastupidavus- ja aeroobsed sportlased keskenduvad rohkem süsivesikute tarbimisele. Rasvad on vajalikud, kuid sportlased peaksid püüdma neid mõõdukalt tarbida.
Sportlaste, eriti nende, kes üritavad lihasmassi kasvatada, tavaline dieet on valgurikas dieet. Suures koguses valkude tarbimine on aga vajalik ka vastupidavusalade sportlastele, et nad suudaksid säilitada juba olemasolevat lihasmassi. Valk on iga uue lihaskoe peamine komponent, mida keha toodab, nii et lihaste kasvatamiseks peab sportlane sööma kõrge valgusisaldusega toite, nagu liha ja piimatooted. Üldiselt peaks lihaseid kasvatav sportlane proovima süüa grammi valku iga kilo (0.45 kg) kohta, mida ta kaalub.
Kestvussportlastele ja sportlastele, kes püüavad parandada oma südame-veresoonkonna tervist, on süsivesikud üliolulised, kuna need on kiireks energiaallikaks. Keha salvestab üldiselt piisavalt energiat süsivesikute kujul, et keha saaks ühe keskmise päeva läbi. Kui aga sportlane treenib, põletab keha süsivesikuid palju kiiremini. Selleks, et varustada keha piisava koguse energiaga, peavad püsivalt treenivad sportlased sööma suures koguses süsivesikuid sisaldavaid toite, näiteks puuvilju ja leiba.
Süsivesikud on ka vajalik osa parimast dieedist sportlastele, kes üritavad lihasmassi kasvatada. Valgud on lihaste arengus üliolulised, kuid ülioluline on ka tarbida piisavalt süsivesikuid, et keha ei peaks treeningu ajal valke tarbima. Sel põhjusel peaksid sportlased tarbima süsivesikuid enne intensiivset lihaseid kasvatavat treeningut, selle ajal ja pärast seda.
Vastupidiselt sellele, mida paljud sportlased arvavad, peaks parim sportlaste dieet sisaldama veidi rasva. Rasvade tarbimine ei tohiks moodustada rohkem kui 25 protsenti sportlase üldisest kaloraažist. Samuti ei tohiks rasv olla küllastunud rasv, mistõttu on oluline vältida töödeldud toidust ja maiustustest pärinevaid rasvu. Selle asemel peaks sportlane proovima omastada rasvu tervislikumal kujul, näiteks linaseemneõli või kalaõli kaudu.
Lisaks õigele toitumisele peaksid sportlased vältima ka ebatervislikke toite, eriti töödeldud toite. Spordijoogid ja toidulisandid võivad olla kasulikud keha õige toitumise tagamisel, kuid oluline on tagada, et need toidulisandid ei sisaldaks kehale kahjulikke kemikaale ja töödeldud aineid. Samamoodi peaks sportlane toitu ostes eelistama värskeid puu- ja köögivilju, lahja liha ja tervislikke piimatooteid, mitte säilitusaineid täis töödeldud toite.