Keemilist atsetooni leidub paljudes kohtades, kuna seda toodab nii looduslikult inimorganism kui ka tööstuslikuks kasutamiseks, mistõttu on sellel palju võimalusi inimese nahaga kokku puutuda. Väikesed kogused atsetooni ei põhjusta tavaliselt mingit kahju, kuigi osa kemikaalist võib imenduda läbi naha ja siseneda vereringesse. Suuremates kontsentratsioonides võib atsetoon nahale põhjustada kuivust, punetust ja ärritust ning pikaajalise kokkupuute korral võib tekkida dermatiit. Kui inimene puutub kokku kõrge atsetoonitasemega, võib see ohustada ka teisi kehakudesid, eriti kui seda tehakse korduvalt.
Lühiajaline või minimaalne kokkupuude atsetooniga nahal ei põhjusta tavaliselt mingeid halbu tagajärgi ega tohiks põhjustada muret. Inimkeha ise toodab rasvade lagunemise kõrvalsaadusena loomulikult atsetooni. Seda toodavad seda ka looduses taimed ja teatud muudest allikatest, näiteks metsatulekahjudest, ning paljud tooted ja keskkonnaalad sisaldavad seda tänu selle kasutamisele tööstuskemikaalina.
Atsetooni kogus kehas võib varieeruda, kuna teatud inimesed, näiteks rasedad või treenivad, toodavad tavapärasest rohkem. Enamik atsetooni saab tavaliselt organismis metaboliseerida ja lagundada, ülejäänud aga hingatakse välja või elimineeritakse urineerimise ajal. Seetõttu ei põhjusta väike kogus nahale, isegi kui see imendub, tavaliselt terviseprobleeme.
Otse nahale kantud atsetooni suuremad kogused võivad aga probleeme tekitada. Need, kes kemikaaliga töötavad ja puutuvad sellega puhtal kujul kokku, võivad avastada, et see muudab nende naha väga kuivaks, kuna eemaldab kudedest rasvad. Samuti võivad nad avastada, et avatud alad muutuvad punaseks või sügelema. Kui kokkupuude jätkub, võib kroonilisest ärritusest lõpuks tekkida dermatiit.
Kuna nahal olev atsetoon võib imenduda vereringesse ja kanduda ülejäänud kehasse, võib see märkimisväärse või sagedase kokkupuute korral põhjustada muid terviseprobleeme. Atsetoon võib avaldada mõju kesknärvisüsteemile ja liigne kokkupuude võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu pearinglus või unisus. See võib põhjustada peavalu ja iiveldust. Kuigi atsetooni ülisuurte kontsentratsioonide neelamine nahal on väga ebatõenäoline, tuleb märkida, et märkimisväärne kokkupuude on põhjustanud koomasid ja isegi surma.