“Asjad lagunevad” viitab kõige sagedamini tsitaadile William Butler Yeatsi luuletusest “Teine tulemine”, mis avaldati 1920. aastal. See viitab ka Nigeeria kirjaniku Chinua Achebe samanimelisele romaanile, mis ilmus 1958. aastal. Fraasi tähenduse mõistmine on lihtsam, kui seda vaadeldakse luuletuse suurema valimi kontekstis: „Asjad lagunevad; kese ei pea vastu:/Maailmale on vabanenud pelgalt anarhia.
“Teine tulemine” on osaliselt Yeatsi nägemus kristluse saabuvast lõpust, sisuliselt 2,000-aastase ajastu lõpust. Inimesed võivad seda rida tsiteerida, et väljendada oma muret maailmas kasvava vägivalla pärast, viidata luuletusele või vihjata, et maailm on anarhias.
Yeatsi arvates on see aga “lihtsalt” anarhia, mis viitab peaaegu laissez-faire’ile. “Asjad lagunevad” põhjustab anarhiat, mida ei saa peatada. “Ainult” viitab maailma väsimus, mis viitab muutuste peatamatule jõule.
Achebe suurepärane teos Things Fall Apart räägib Nigeeria ühiskonna muutumisest, kui see satub kokkupõrkesse Euroopa ühiskonnaga. Üheks romaani läbivaks teemaks on tegelaste ja autori arusaam, et saatus on sageli kaootiliste tagajärgedega ette määratud. Samuti kaotavad nigeerlased oma keskmetunde, kuna erinevad uued arvamused ja/või seadused mõjutavad Igbo ühiskonda. Lõpuks saab igbo ühiskond virtuaalse lõpu.
Kriitikud väidavad, et Achebe valib pealkirja konkreetselt luuletusele viidates. Achebe ei arutle aga kristluse surma üle, vaid pigem kaose üle, mille Euroopa/kristlaste pealetung igbode ühiskonda tõi.
“Teise tulemise” viimased read viitavad antikristuse sünnile. “Mis karm elajas, tema tunnid lõpuks tiirlevad / libiseb Petlemma poole, et sündida?” Yeatsile, kes vaatas maailma 2,000 aasta lõikes, ei ole see kontekstis täiesti negatiivne. See väljendab pigem kujutlusvõimet selle kohta, millest uus maailm koosneb, ja järeldab, et see võib olla loomalik või julm, seega karm metsaline.
Achebe jaoks lõpeb romaan igbode ühiskonna lõpu ja peategelase surmaga. Seistes silmitsi kristluse pealetungist põhjustatud kaosega, saab Okonkwost mõrvar ja poob end seejärel üles. Tema maailm on sõna otseses mõttes lagunenud ja Nigeeria ühiskonnas pead tõstev karm metsaline pole mitte kristlusevastane, vaid konkreetselt kristlik. Seega võib viidet Euroopa luulele raamatus “Asjad lagunevad” vaadelda kui irooniat.