Inglise idioom “to bandy words” pärineb vägivaldsest ja kiire tempoga mängust, mida tuntakse kui “bandy”, mis tekkis 16. sajandil. Aja jooksul hakati kasutama terminit “bandy”, et kirjeldada igasugust kiiret ja jõhkrat vahetust ning 17. sajandiks kirjeldati konkreetselt bandiid sõnu, kuigi selliseid variante nagu “bandy civilities” on kasutatud veelgi vanem.
Bandyt kirjeldatakse kõige paremini kui omamoodi maahokit, kus inimesed liiguvad väljakul kiiresti ja viskavad palli edasi-tagasi. Mõistet “bandy” kasutati ka tennise varajases vormis võrkpalli kirjeldamiseks, kuigi tennis, nagu me seda teame, tekkis alles 18. sajandil. Kindlasti olid 1600. aastateks inimesed “bandy”-ga tuttavad mingisuguse vahetuse tähenduses ning inimesed räsisid välimuse, rahvuste ja igasuguste muude asjadega tolleaegses slängis.
Kui kaks inimest löövad sõnu, kogevad nad kiiret ja teravat vahetust, mida tavaliselt iseloomustab väga teravmeelne ja teravmeelne olemine. Karget sõnavahetust on ingliskeelses debatis ja diskussioonis kõrgelt hinnatud sajandeid, kuna oskust vastasega sõnu segada peetakse intelligentsuse, vaimukuse ja harituse tunnuseks. Selleks, et sõnu tõhusalt lajatada, peab keegi olema ühtlane, samal ajal kiirelt jalul mõeldes, et vastata vastase süüdistustele.
Shakespeare’i näidendite tegelased on kuulsad oma räigete vahetuste poolest, millest paljud olid tolleaegsete sotsiaalsete kommetega kooskõlas üsna nirud. Teised inglise autorid on samuti kuulsad oma reipa verbaalse sparringu poolest, näiteks Jane Austen, kes kirjutas eriti teravmeelsed naistegelased, kes sageli trotsisid sotsiaalseid ootusi. Sõnade segamist peetakse mõnes inglise keelt kõnelevas riigis endiselt positiivseks isiksuseomaduseks ja mõnel juhul võib see olla isegi töökohustus.
Sõnade segamise kontseptsioon võib aga omandada ka negatiivse varjundi, näiteks juhtudel, kui seda terminit kasutatakse tülitseva inimese kirjeldamiseks. Ehkki selline vahetus võib mõnikord olla intellektuaalselt stimuleeriv ja värskendav, võib see järeldada, et kalduvus igal korral sõnu räsida võib muutuda väsitavaks ja viitab sellele, et kellelgi on vaidlushimuline või raske isiksus. See võib olla eriti ärritav, kui keegi, kes on altid tülisid valima, võidab need sageli, võttes seeläbi kogemusest välja igasuguse võimaliku naudingu.