Penny on Ameerika valuuta madalaim vorm, mille väärtus on vaid üks senti ja rahvasuus arvatakse, et see on valmistatud ainult vasest. Kuid tavalist penni on aastate jooksul valmistatud erinevatest materjalidest, kusjuures vask eemaldati isegi täielikult 1943. aastal. Tänapäeval on peni valmistatud 97.5 protsendist tsingist ja 2.5 protsendist vasest.
Esimene penn vermiti USA-s aastal 1787. Benjamin Franklin, üks Ameerika Ühendriikide asutajatest, pakkus välja selle algse kujunduse. Esimese vermitud sendi koostis oli 100 protsenti puhas vask. See jätkus kuni 1800. aastate keskpaigani, mil penni koostises tehti esimene muudatus.
Pronkssent võeti kasutusele 1837. aastal, valmistatud 95 protsendi ulatuses vasest ning viiest protsendist tsingist ja tinast. Neid sente vermiti veel 20 aastat, enne kui tehti järgmine muudatus. 1857. aastal halvenes hariliku penni vasesisaldus veelgi ning see oli valmistatud 88 protsendist vasest ja 12 protsendist niklist. See andis pennile heledama, peaaegu valge tooni.
1864. aastal naasis penny oma eelmise pronksi koostisega, mis sisaldas 95 protsenti vaske ning 5 protsenti tsinki ja tina. See kestis kuni 1962. aastani, välja arvatud üks aasta. 1943. aasta penn valmistati vasepuuduse tõttu tsingiga kaetud terasest. Kuna vaske ja niklit oli Teise maailmasõja tarbeks relvade valmistamiseks hädasti vaja, polnud pennide vermimiseks piisavalt materjali.
1943. aastal vermiti paar vasest senti ja need on oma harulduse tõttu tänapäevalgi väga nõutud kollektsionääride esemed. 1943. aasta vasepennidest on tänapäeval teadaolevalt ainult nelikümmend ja igaüks on müüdud kuni 86,000 XNUMX USA dollari (USD) eest. Ameerika Ühendriikide rahapaja andmetel arvatakse, et need vasest sendid valmistati juhuslikult, kui uute terasest pennide tootmise alustamisel jäi pressi mitu vasest toorikut.
Pärast 1962. aastat eemaldati penni tinasisaldus täielikult ning sent vermiti koostisega, milles oli 95 protsenti vaske ja 5 protsenti tsinki. See jäi standardiks kuni 1982. aastani, mil kompositsiooni taas muudeti. Seekord vähendati penni vasesisaldust drastiliselt. Uus penn koosnes 97.5 protsendist tsingist ja 2.5 protsendist vasest, mida tuntakse ka vasktsingina, ning see jääb selliseks ka tänapäeval.