Spordikirjanik võib sõltuvalt väljaandest, mille jaoks ta kirjutab, kirjutada ainult ühest spordialast või käsitleda paljusid neist. Ajalehtede spordirubriikide kirjutajad töötavad sageli täiskohaga, et koostada igapäevast veergu. Seda tüüpi kirjanik kipub kajastama paljusid erinevaid spordisündmusi ning uudiseid lepingute ja meeskondade kohta. Vabakutseline spordikirjanik valib ise lugude teemad, kuid enne iga artikli kirjutamist peab ta ideedele ka väljaande toimetaja kinnituse saama.
Vabakutselised spordikirjanikud kirjutavad tavaliselt rohkem nii valdkonna kui ka meeskonna ja mängijate esitustest hooaja jooksul, samas kui igapäevaste veergudega ajalehtede kirjutajad pakuvad tavaliselt mängu kokkuvõtteid. Mängude kokkuvõtete kirjutamine koos suuremate näidendite ja märgitud mängijatega tähendab sageli, et spordikirjanik jälgib sündmust eelmisel õhtul. Enne artikli või veeru kirjutamist teeb ta mängu ajal märkmeid, et see hommikulehe tähtajaks valmis saada. Spordikirjanikud peavad lugusid kiiresti kirjutades kiiresti ümber pöörama, kuid nad peavad ka kindlasti hoidma fakte, nagu punktiinfo täpne.
Võidusõidu- ja golfiajakirjanikud võivad sageli reisida, et kajastada sündmusi ja turniire. Nad püüavad saada intervjuusid kõrgetasemeliste sporditegelastega. Paljud spordikirjanikud töötavad tööstussuhete loomise nimel, luues samal ajal kvaliteetse ajakirjanduse mainet. Tippsportlaste ja sporditähtedega intervjuude saamine võib nende nõudlust toimetajatega suurendada.
Mängijate keskmiste ja muude üksikasjade uurimine on enamiku spordikirjanike töö rutiinne osa. Spordikirjanik peab olema kursis kaubandusläbirääkimiste ja lepinguteabega. Isegi spordikokkuvõtte kirjutajad peavad oma mänguanalüüsi lisama huvitavaid uudiseid ja taustteavet, et lugejad lugema hakkaksid. Nende artiklite täpsuse kontrollimine enne toimetajale saatmist on oluline.
Vabakutselised spordikirjanikud veedavad osa oma ajast uute turgude otsimisel, kuhu kirjutada, näiteks veebiajakirju. Nad peavad veenma sporditoimetajaid määrama neile teemasid, millest kirjutada, või esitlema toimetajale originaalse artikliidee. Spordikirjanik peab toimetajale tõestama oma teadmisi ja võimeid, et teda aktsepteeritaks konkreetsest spordialast kirjutama. Kui toimetaja tutvub ja hindab spordikirjaniku loomingut, määrab ta suuremaid spordilugusid. Kui vabakutselise spordikirjaniku nimi ja looming muutuvad populaarseks, võidakse talle pakkuda tavalist veergu mõnes spordiväljaandes või -osakonnas.