Kuigi teadusajakirjaniku täidetavad täpsed ülesanded võivad erineda, tavaliselt olenevalt konkreetsetest ülesannetest või töökohtadest, on nendel ajakirjanikel ühised ülesanded. Üldiselt kirjutavad seda tüüpi ajakirjanikud artikleid, mis edastavad teaduslikku teavet üldsusele kergesti arusaadaval viisil. See hõlmab tavaliselt küllaltki palju uuringuid ning teaduslike põhimõtete ja järelduste tugevat mõistmist. Sarnaselt teistele ajakirjanikele kontrollib teadusajakirjanik tavaliselt kõiki fakte või uuringuid, millest ta aru annab, et tagada võimalusel täpsus ja faktipõhine aruandlus.
Teadusajakirjanik, keda mõnikord nimetatakse ka teaduskirjanikuks, on keegi, kes kirjutab uudisteväljaandele, tavaliselt ajalehele või ajakirjale, ja kajastab teaduslikke lugusid. Tavaliselt on tal ajakirjandusalane taust, tavaliselt kõrgharidus ning ta tunneb huvi erinevate teadusvaldkondade vastu ja mõistab neid. Kuigi seda tüüpi ajakirjanikel ei pea olema teaduslikul alal kõrgharidust, on tal tavaliselt üldine teaduse taust. Sageli võimaldab see teadusajakirjanikul oma töö erinevaid funktsioone paremini täita.
Teadusajakirjaniku üks peamisi ülesandeid on teadusuuringutest või avastustest teatavate uudiste jaoks lugude kirjutamine. Tavaliselt algab see sellega, et ajakirjanik vaatab läbi teaduslike perioodiliste väljaannete või veebiandmebaaside, et näha, milliseid teadusteemalisi aruandeid on avaldatud. Ajakirjanik teeb kindlaks, millised avastused võivad mõjutada nende inimeste elu, kes ei kuulu teadusringkondadesse, ja kirjutab seejärel nendest uuringutest. Tavaliselt hõlmab see teadusajakirjaniku palju uurimistööd ja ajakirjanikke, kes seda uurimistööd ei tee, kritiseerivad sageli teised ajakirjanikud ja teadlased.
Kui uurimistöö on lõpetatud, kirjutab teadusajakirjanik tavaliselt sellel teemal uudise. Seda võib avaldada ajalehes või ajakirjas või Interneti-veebisaidil, näiteks veebipõhises uudisteväljaandes või ajaveebis, või seda võib kasutada skriptina uudisteankrutele, mida saate edastamise ajal lugeda. Olenemata kasutatavast vormingust peaks see kirjutis siiski aitama teadusliku taustata inimestel uurimistulemusi paremini mõista. Kuna teadusajakirjanik raporteerib teiste tegemistest, võib loosse tuua arvamust või erapoolikust; kui see juhtub, on teadus- ja ajakirjandusringkondadelt tavaliselt negatiivne vastus.