Projektiarhitekt on konkreetne ametinimetus isikule, kes koordineerib arhitektuuriprojekti osi. Mõned elemendid, mille eest ta võib vastutada, hõlmavad projekti kavandamist, “plaanide” või ehitusdokumentide väljatöötamist ja konsulteerimist välisekspertidega. Ta võib võtta ka täiendavaid juhtimiskohustusi suurte projektide järelevalveks, kuigi suurtes ettevõtetes või projektides võidakse projektijuhile määrata arhitektuurse projekti teostamise mittetehniliste üksikasjade järelevalve.
Arhitektuuriprojektidega on sageli kaasatud palju erinevaid inimesi, kaasatud inimeste arv sõltub projekti ulatusest. Projekti arhitekt jälgib üldiselt projekti projekteerimisega seotud töötajaid. Üks tema peamisi ülesandeid on hoone plaanide koostamine. Praktikas tähendab see kooskõlastamist tellija ja teiste projekteerimisega tegelevate arhitektide ja praktikantidega, aga ka teiste inseneride, ekspertide või linnaametnikega, kes võivad olla projekti projekteerimisfaasis kaasatud.
Teine projektiarhitekti põhiülesanne on kindlaks määrata, milliseid ehitusmaterjale ja -meetodeid projekti ehitamisel ja ehitusdokumentide koostamisel kasutatakse. Ehitusdokumendid on korruseplaanid ja kõrgused, mida ehitajad kasutavad hoone tegelikuks ehitamiseks. Veel üks sellel ametikohal töötava inimese kohustus on tagada, et projekt vastaks kohalikele tsoneeringu- ja ehitusseadustiku nõuetele ning et see oleks lisatud ehitusdokumentidesse.
Projekti arhitektiks olemine nõuab mitmesuguseid oskusi, sealhulgas oskust töötada meeskonnas ja võtta endale juhtroll. Sellel ametikohal töötavatel inimestel peab olema hea suhtlemisoskus ja teadmised projekteerimisprotsessi erinevatest aspektidest. Samuti peavad nad teadma, kuidas kasutada konkreetseid arhitektuurilisi tarkvaraprogramme. See ei ole arhitektuuri algtaseme töö ja eeldab mitmeaastast eelnevat kogemust selles valdkonnas. Nõutav on vähemalt arhitektuuri bakalaureusekraad.
Projektiarhitekt ei ole alati registreeritud arhitekt, kuid tavaliselt eelistavad seda projekteerimisbürood. Litsentsi omamine mõjutab seda, kas projekti arhitekt sõlmib lepingud, maksetaotlused või ehitusdokumendid. Tavaliselt lasub lõplik juriidiline vastutus ettevõtte registreeritud omanikel, kes vastutavad arhitektuurse projekti kavandamisel ja teostamisel tehtud puuduste või vigade eest.