Võib öelda, et muusikaraamatukoguhoidjad süstematiseerivad oma kirge muusika vastu. Lisaks sellele põhilisele üldistusele võivad muusikaraamatukoguhoidja ülesanded olla väga erinevad ja need sõltuvad asutuse tüübist, kus raamatukoguhoidja töötab. Mõned levinumad muusikaraamatukoguhoidjate tööandjad on avalikud ja akadeemilised raamatukogud ning vähemal määral muusikakirjastajad, muusikakonservatooriumid ja meediaväljaanded, nagu tele- või raadiojaamad.
Avaliku või akadeemilise raamatukogu muusikaraamatukoguhoidja võib pühendada suure osa oma ajast asutuse muusikakogu korrastamisele, mis võib sisaldada näiteks raamatuid, käsikirju ning heli- ja videosalvestisi. Lisaks võib ta otsida uusi materjale olemasolevate kogude täiustamiseks ja aidata raamatukogu patroonidel kogu materjale tõhusalt otsida ja kasutada. Eelkõige akadeemiliste institutsioonide puhul võib muusikaraamatukoguhoidja anda tunde või seminare sellistel teemadel nagu muusika kataloogimine või käsikirjade säilitamine, samuti võib ta teostada ja avaldada originaaluuringuid muusika valdkonnas.
Muusika raamatukogundus ei piirdu siiski sugugi traditsiooniliste raamatukogu seadetega. Muusikakirjastajad võtavad mõnikord tööle muusikaraamatukoguhoidjaid, et toimetada avaldamiseks vajalikke materjale ja kataloogida arhiivimaterjale. Konservatooriumi muusikaraamatukoguhoidja võib vastutada õpilaste etteastete jaoks vajalike noodide ostmise või rentimise eest. Raadio- ja televisioonijaamad loodavad sageli muusikakoguhoidjale muusikakogu, mida saab kasutada programmide täiustamiseks, ja produtsendid võivad töötada koostöös oma jaama raamatukoguhoidjaga, et valida nende programmeerimisvajadustele vastav muusika. Olenevalt jaama olemusest võidakse residendist muusikaraamatukoguhoidjal paluda hankida ka salvestatud esitused tervikuna edastamiseks.
Ilmselgelt nõuab selline raamatukogundus süvendatud teadmisi muusikavaldkonnast. Seega on paljudel muusikaraamatukoguhoidjatel bakalaureusekraad sellistes valdkondades nagu muusikateadus, millele on lisandunud kursuste töö teistes humanitaarteaduste valdkondades, võimaldades neil mõista, kuidas muusika sobib kunstide laiemasse konteksti. Sageli on neil vahetu kogemus muusikaesinejatena. Üha enam võtavad raamatukogud tööle ainult kõrgkvalifikatsiooniga kandidaate; sellisena on paljudel muusikaraamatukoguhoidjatel ka raamatukoguteaduse magistrikraad.
Music Library Association (MLA) asutati 1931. aastal, et pakkuda muusikaraamatukoguhoidjatele karjääriteavet ja tuge. Lisaks korraldab MLA erinevaid töötubasid, mis võimaldavad muusikaraamatukoguhoidjatel suhelda teiste institutsioonide eakaaslastega. Inimesed, kes otsivad teavet muusikaraamatukoguhoidja koolituse ja töövõimaluste kohta, võivad abi saamiseks pöörduda MLA poole.