Filmikriitik vaatab uusi filme ja kirjutab hoolikalt kriitikat filmi erinevate aspektide kohta alates näitlemisest ja lõpetades tempoga; süžeest tegelastevahelise keemiani. Kui filmikriitik on filmile tõlgenduse teinud, peab ta kirjutama hästi sõnastatud ja ausa hinnangu, mis avaldatakse ühes või mitmes väljaandes. Mõned kriitikud kirjutavad ainult ühele konkreetsele ajakirjale või ajalehele, teised aga rohkem kui ühele väljaandele. Filmikriitik võib oma filmihinnangut esitada ka veebilehel, telesaates või kaubandusväljaandes.
Filmikriitikuks saamine pole nii glamuurne ega lihtne, kui tundub. Kriitik peab olema teadlik paljudest, kui mitte kõigist filmi ja filmitootmise aspektidest. Mõnel kriitikul on filmiteaduse kõrgharidus, mis annab neile teadmisi filmi tegemise protsessi ning filmi süžee ja tegelaskuju arengu ühiste aspektide analüüsimiseks. Teistel kriitikutel võib olla kirjandusalane koolitus, mis võimaldab analüüsida mõnda filmis esinevat sarnast teemat ja stiili. Filmikriitik ei vaja tingimata erikoolitust; Mõned kriitikud on lihtsalt innukad filmifännid ja teatud määral ka filmiajaloolased, kellel on teadmised ja analüüsioskused, mis võimaldavad neil konkreetset filmi selgelt ja usaldusväärselt kujutada.
Kirjutamisoskus on filmikriitikule hädavajalik. Kriitik peab sageli vaatama mitu filmi päevas, tegema märkmeid ja kirjutama täpse ülevaate filmi konkreetsetest stseenidest. Kriitikud peavad sageli mitme väljaande puhul kinni pidama rangetest tähtaegadest ja protsess võib olla vaimselt kurnav. Filmi vaatamise ajal selge pea hoidmine ja objektiivsuse säilitamine – eriti kui filmikriitik peab kirjutama arvustuse filmist, milles osaleb kirjanik, režissöör või näitleja, kes talle eriti ei meeldi – võib mõnikord olla üsna keeruline või võimatu.
Meediakanalid, mida filmikriitikud saavad oma töid tutvustada, on alates filmi loomisest laienenud. Veebisaidid on muutunud filmikriitikute üheks levinumaks müügikohaks ja kuigi veebisaitidel avaldatakse väga sageli kirjutatud artikleid, on ka heliklipid ja lühikesed videoklipid muutunud üldlevinud arvustusmeetodiks. Filmikriitik peab nüüd olema teadlik erinevatest materjalide edastamise viisidest ning olema valmis ja suutma jõuda publikuni mitmel erineval viisil.