Luule on pikka aega olnud osa kogu maailma kultuuride pärimusest ja ajaloost. Kuid kuna teave on muutunud hõlpsamini kättesaadavaks ja ühekordseks kasutamiseks, on üha rohkematel inimestel raske luulet mitte ainult kirjutada, vaid ka mõista. Kuigi see on säilitanud oma tähtsuse kunstivormina, on seda seetõttu alahinnatud kui tõhusat suhtlemisviisi ja tõeliste emotsioonide väljendamist. Tõepoolest, paljudes ringkondades peetakse luulet kleepuvaks ja tarbetuks suhtlusvormiks, mille loovad vähesed ja mida naudivad vähemad. Kuid see, mis muudab luule tõeliselt nauditavaks ja mõistmiseks paljudele inimestele raskeks, on vähem seotud luule tajutava väärtusega, vaid pigem sellega, kuidas inimesed tänapäeval teavet saavad.
Üksikisikud on pidanud luulet raskeks nii kaua, kui see on ühiskondades eksisteerinud, kuid varem kippusid inimesed luulet väärtustama pigem selle keerukuse tõttu, mitte seda vältima. Asjaolu, et nad pidasid luulet raskeks, tähendas, et sõnadel endal oli piisavalt kaalu, et sisaldada tähendusi, mida nad ise muidu väljendada ei saaks. See võib olla põhjus, miks armastusluuletus sai nii populaarseks: inimesed püüdsid väljendada oma armastust ja tundsid, et nende armastus ületas sõna, nii et nad leidsid luule ning selle keeruka ja keeruka konstruktsiooni. See sai nende emotsioonide sümboliks.
Kui olete üks neist inimestest, kellel on luulet raske mõista või nautida, proovige läheneda luuletusele teise nurga alt. Keegi ei vaidle vastu sellele, et luuletuses on sageli raske tähendust leida, kuid tähenduse otsimise asemel proovige nautida luuletuse rütmi või sõnade kõla. Luule võib olla mõnes mõttes muusikaline, kuid veelgi enam, see võib olla lõbus lihtsalt sõnu uuel ja erineval viisil kombineerida. Tähenduse otsimine võib muuta luule keeruliseks, kuid luuletuse nautimine selle rütmiliste omaduste tõttu võib olla vähem hirmutav ja koheselt rahuldust pakkuv.
See aga ei tähenda, et peate loobuma tähenduse otsimisest. Tundub vähe põhjust midagi kirjutada, kui selle taga pole mõtet, ja nii peab luulelugeja välja mõtlema, kuidas luuletus arusaadavaks teha. Lihtsaim viis seda teha on jagada luuletus väiksemateks osadeks ja analüüsida – vajadusel rida-realt – nende osade väiksemaid tähendusi. See võimaldab lugejal siduda kõik need väiksemad teemad kokku, et mõista teksti taga olevat kõikehõlmavat tähendust. Alustage ühest reast ja dešifreerige selle tähendus. Seejärel liikuge järgmise juurde. Ja pidage meeles: luule võib olla väga subjektiivne, nii et sageli on tähendus see, mida te selle loote. Valed vastused puuduvad. Ehkki võite isegi pärast neid soovitusi luulet pidada raskeks, tunnete loodetavasti siiski ära selle lugemise väärtuse ja naudingu.