Enamik inimesi, kui nad näevad kedagi teist haigutamas, tunnevad kiiresti soovi ka haigutada. 40–60% inimestest peab haigutamist automaatselt nakkavaks ja haigutab ise. Teadlaste standardvastused küsimusele, miks inimesed haigutamist nakkavaks peavad, olid varem sellised, et kuigi tegu oli ilmselgelt tõelise nähtusega, polnud sellel ilmselget põhjust. Soome teadlaste 2005. aastal läbi viidud uuringud võivad siiski osutada teatud ajuosadele, mis on vastutavad.
Kui inimene näeb pealt, et keegi teine haigutab, on tal enamasti teadvuseta soov sama teha. Inimesed võivad soovist teadlikuks saada, kuid teadlased viitavad sellele, et haigutamise igatsus algab teadvuseta. See tähendab, et signaal peab peegelneuronisüsteemist mööda minema, mis on protsess, mis muudaks selle vastuse teadlikuks ja imiteerivaks toiminguks. Teadlased on minevikus sageli väitnud, et peegelneuronite süsteem põhjustab haigutamist.
Selle asemel leidsid teadlased, et kellegi teise haigutamise nägemine muudab aju periamügdala osad passiivseks. See on mõlemal pool pead asuv pisike ajuosa, mis aitab tõlgendada selliseid asju nagu näoilmed. Kui see toimis, võib teadlik reaktsioon haigutamisele olla: “Oh, ta on väsinud.” Ajutiselt sellist lugemist blokeerides ei saa aga vastuseks algul olla teadlik taju.
See ei selgita konkreetselt, miks inimesed peavad haigutamist nakkavaks, kuid see viitab sellele, et inimese haigutamise tajumise eest vastutavad ajuosad. Lisaks ei alga reaktsioon peegelneuronisüsteemist, vaid läheb sellest mööda.
Teised seletused hõlmavad ideed, et haigutamine võis juba varajases inimeses välja kujuneda, et anda märku või määrata unegraafikuid. Nakkuslik haigutamine tähendas, et võib-olla oli rohkem kui üks inimene väsinud ja inimesed peaksid vastavalt magama. Kuna väsimus võib viidata vähem energilisele reageerimisele ohule, peaks haigutamine tähendama, et inimesed peaksid leidma peavarju ja pääsema ohust välja. Need, kes haigutasid ja sellele tähelepanu pöörasid, võidi liigiti selekteerida, kuna nad said korralikult magada ja olid ohu suhtes valvsamad.
Täpne mehhanism ja põhjused, miks inimesed teistele vastuseks haigutavad, ei ole ikka veel selgelt arusaadavad. 2005. aasta uurimus võib osutada teele, kust otsida rohkem vihjeid selle huvitava ja automaatse inimkäitumise kohta.