Kuna lemmikloomad ei saa inimestega sarnaselt kõnekeeles suhelda, käituvad nad sageli veidralt kas seetõttu, et nad ei suuda end kontrollida või püüavad probleemist rääkida inimestele, kes nendega koos elavad. Loomade käitumine võib anda olulisi vihjeid lemmiklooma tervise kohta ja kui märkate, et teie lemmikloom käitub veidralt, võiksite kaaluda loomaarstiga konsulteerimist, eriti kui käitumine on pikaajaline või potentsiaalselt ohtlik. Jälgige kindlasti oma elus olevaid loomi, et saaksite hinnata, kas käitumine on ebatavaline või mitte, ja käsitsege oma lemmikloomi sageli, et oleksite teadlik kõigist kummalistest kasvudest, sisselõigetest või haavanditest.
Lemmiklooma kummalise käitumise kõige levinum põhjus on stress. Stressi võib põhjustada kolimine, teise lemmiklooma toomine või teise inimese leibkonda toomine. Loomad reageerivad ka nende inimeste emotsionaalsele seisundile, kellega nad koos elavad, nii et kui sa oled stressis, siis tõenäoliselt ka sinu loomad. Stressis loomad võivad tempot teha, näppida või muul viisil sunniviisiliselt käituda. Parim ravim seda tüüpi käitumise vastu on aeg. Veenduge, et loomal oleks taganemiseks turvaline ja tuttav ruum ning ärge proovige lemmiklooma sundida mis tahes tegevustele. Kui looma söömis- ja joomisharjumused muutuvad või käitumine pigem halveneb kui paraneb, kaaluge loomaarstile helistamist.
Teine loomade kummalise käitumise allikas on meditsiinilised probleemid. Kui loom muutub ootamatult pidamatuks või tal on probleeme näiteks liivakastiga, võib see olla seede- või kuseteede probleemide näitaja. Eriti kassid on altid neerukividele, mis võivad põhjustada urineerimist võõrastesse kohtadesse. Selle asemel, et karistada looma, kes ei kasuta tualetti õigesti, peaksite viima looma veterinaararsti juurde kontrolli. Samuti võite märgata, et pärast vannitoa kasutamist põrandal uitab loom, mis on märk pärakunäärmete lööbest, mida tuleb väljendada.
Kui loomad hakkavad hammustama, küünistama või muul viisil agressiivselt käituma, võib see viidata ka meditsiinilisele probleemile. Pange tähele, millal loom käitub: see võib olla seotud näiteks puudutusega tundlikus piirkonnas. Mõnel juhul võivad loomal ilmneda juhuslikult agressiivsed harjumused, mida peaks looma käitumisspetsialist ravima. Agressiivne käitumine võib olla seotud ka väärkohtlemisega, seega jälgige agressiivselt käituvat looma ettevaatlikult ja vaadake, kas inimeste vahel, kelle suhtes loom käitub, on ühine seos, näiteks mehed või teatud värvi kandvad inimesed.
Söömise ja joomisega seotud probleemid on tavaliselt tugevalt seotud meditsiinilise probleemiga, nagu seedehäired, hammaste tervisehäired või vähk. Mõnel juhul ei pruugi lemmikloom süüa, sest ta on depressioonis. Lemmikloom väldib ka määrdunud toitu, nii et kui olete just avanud uue toidumahuti või kasutate väga vana lemmikloomatoitu, võiksite osta värsket toitu. Samuti peaksite lemmiklooma toitumist muutma aeglaselt, mitte korraga, segades uut toitu vanaga, et loomal tekiks selle maitse. Jälgige, kuidas teie lemmikloom sööb, ja kui loom hakkab kaalust alla võtma või jooma liiga palju vett, viige ta veterinaarravile.