Ameerika naised hakkasid oma jalgu ja kaenlaaluseid raseerima pärast seda, kui 1915. aastal ilmus Harper’s Bazaaris varrukateta kleitide reklaam, kuid keegi ei suuda sellist sündmust seostada meeste jalgratturite tulekuga, kes panevad sirge tera jala vastu. Kui seda küsitakse, nimetab jalgrattur tõenäoliselt ühe arvukatest põhjustest, mis jalgratturite kogukonnas ringi hõljuvad, miks nad soovivad jalgu raseerida, kuid allpool on loetletud mõned kõige levinumad.
Maantee lööve: siin väidetakse, et kui jalgrattur avarii teeb ja peab jalast teepuru ja prahi eemaldama, takistavad juuksed protsessi ja tõmbavad vere kuivamisel nahka ja moodustavad kärna. Samuti muudavad karvad sideme eemaldamise pisut valulikumaks ja mõned väidavad, et karvututel jalgadel on nakkusoht vähenenud. Kuid vasturääkijad vaidlevad selle väite paikapidavuse üle, seades kahtluse alla käe väljajätmise raseerimisprotsessis. Nad väidavad, et kätel on sama tõenäoline maanteelööve, kuid käte juuksed jäävad puutumata. Miks raseerida nende jalgu, aga mitte käsi?
Aerodünaamika: vähem juukseid, rohkem kiirust? Üksmeel selles küsimuses on vähem teaduslik ja rohkem psühholoogiline. Mõne karva eemaldamine ei anna tõenäoliselt jalgratturile aerodünaamilist eelist, kuid psühholoogiline “platseebo” efekt võib väga hästi mõjutada. Karvutu olemine tundub mõnele vabastavana ning mida koormamata ja vabamalt jalgrattur end tunneb, seda kiiremini keha tõenäoliselt reageerib.
Edevus: Pikad tunnid rattaga loovad pingul, hästi määratletud lihased. Juuksed katavad määratluse, mida paljud jalgratturid tahavad näidata. Isegi kui jalgrattur ei soovi oma varasid teistele näidata, on siiski ahvatlev saada visuaalne meeldetuletus pikast töötunnist rattaistmel, nii et see on nimekirja tipus, sest jalgratturid raseerivad jalgu. .
Traditsioon: see on tõenäoliselt kõige kehtivam ja laialdasemalt levinud põhjus, miks jalgrattur soovib oma jalgu raseerida. Vaatamata asjaolule, et keegi ei tea täpselt, millal või miks traditsioon alguse sai, on rattarahvas selle siiski omaks võtnud ja sile jalg märgib rattamehe kui “päris” jalgratturi. Jalgade karvadeta hoidmine on kohustus ja ratturitega sõites ei ole üldiselt ahvatlev olla grupis üks mees, kes seda lisasammu ei tee.