Võrguhaldur vastutab tavaliselt riist- ja tarkvara seadistamise ja järelevalve eest, mida ettevõte või organisatsioon kasutab kohalike ja mittekohalike võrkude loomiseks. See hõlmab tavaliselt servereid, ruutereid ja sarnaseid seadmeid, mis võimaldavad luua ettevõtte erinevatele kasutajatele suuri kohtvõrke. Tavaliselt luuakse seda tüüpi seadistuste korral ka Interneti-ühendused ning võidakse luua ka suurte ettevõtete võrke, mis võimaldavad töötajatel ühendada ja kasutada võrku kõikjalt riigist või maailmast. Võrguhaldur jälgib tavaliselt ka teisi võrgutöötajaid, et tagada serverite ja võrkude nõuetekohane hooldus ja stabiilsus.
Seda tööd tegeva inimese konkreetsed tööülesanded varieeruvad tavaliselt sõltuvalt ettevõtte tüübist, mille heaks ta töötab, kuigi teatud põhiülesanded on üsna tavalised. Üldiselt jälgib ta tavaliselt ettevõtte või organisatsiooni võrkude loomist, hooldust ja turvalisust. See, kuidas seda tehakse ja milliseid võrgustike loomise aspekte rõhutatakse, sõltub tavaliselt ettevõttest.
Näiteks kolledžis või ülikoolis töötavalt võrguhaldurilt võib eeldada, et ta arvestab kooli võrgustamisvajadustega ja annab soovitusi riist- ja tarkvara kohta, mida kool peaks ostma. Kui kool järgib tema soovitusi, vastutab ta tõenäoliselt tegelike võrgustike loomise eest. See hõlmab tavaliselt sisevõrke, mis võimaldavad õpilastel ja töötajatel pääseda juurde klassitundidele, veebipõhistele kursuste töödele, sisemistele sõnumisüsteemidele ja paljudele muudele suhtlus- ja haridusrakendustele.
Võrguhaldur vastutab tavaliselt ka suuremate välisvõrkude seadistamise eest, mis võimaldavad ülikoolilinnakus asuvatel arvutitel Interneti-ühendust luua. See võib hõlmata mitme terminaliga arvutiruume, aga ka traadita levialasid, mida saavad kasutada õppejõud ja üliõpilased. Võrguhaldur peab tavaliselt arvestama ka võrgu turvalisusega ja töötama selle nimel, et õpilased ja töötajad saaksid turvaliselt kasutada kohalikke ja mittekohalikke võrke ning et konfidentsiaalsed andmed oleksid turvalised.
Kui see kõik on algselt seadistatud, jälgib võrguhaldur tavaliselt võrgu jätkuvat tööd. See hõlmab sageli teiste võrgutöötajate koolitamist rutiinse hoolduse ja muude tehniliste probleemide lahendamiseks. Suure süsteemi krahhi või turbeprobleemi korral võib võrguhaldur aga sellise probleemiga otse tegeleda, suunates samal ajal töötajaid tegelema teisejärguliste probleemide või võrgukasutajate kaebustega.