Mõiste “volinik” võib olenevalt kohast ja kontekstist kehtida erinevatel ametikohtadel. Ühendkuningriigis on volinik üldjuhul uksehoidja, portjee või turvamees. Mandri-Euroopas hoolitsevad komissarid traditsiooniliselt rongiga saabuva hotellikülalise pagasi eest, tagades pagasi transpordi rongijaamast hotelli.
Ajalooliselt tegutsesid Mandri-Euroopa komissarid peateenindajatena, kes asusid enamasti raudteejaamades. Erinevaid vormiriietust kandvad komissarid läikitasid saapaid, puhastasid põrandaid ja täitsid mitmesuguseid kodutöid. 1852. aastal Pariisis reisinud ameeriklane kirjutas ajalehes The New York Times, et “on võimatu leida midagi, mida nad poleks hetkega valmis tegema, isegi selleks, et anda teile päevauudiseid või naabruskonna kuulujutte.”
Esimesed Briti komissarid olid 1850. aastatel töötud sõdurid. Kapten Sir Edward Walter soovis leida tööd sõjaväelastele, kes olid vigastatud ja ei suutnud järjepidevat tööd leida. Ta asutas komissaride korpuse, mis palkas mehi Londonis sõnumite edastamiseks ja postkontorite, hotellide, poodide, pankade ja muude avalike asutuste uste valvamiseks. See asutus levis 20. sajandil Kanadasse ja Austraaliasse. Corps of Commissionaires on nüüd turvafirma, mille juhiks on Briti monarhia.
Volinikud kannavad üldjuhul vormiriietust. Endiste sõduritena peavad komissaride korpuse liikmed järgima alati rangeid ühtseid esitlemisstandardeid ning Euroopa komissarid kannavad eristavaid vormirõivaid, mis tähistavad oma rolli rahvahulga keskel. Tänapäeval kannavad Briti komissarid selgelt eristatavat vormiriietust, mis on seotud nende töökohaga.
Õiguslikus kontekstis on volinik üksikisik või organisatsioon, kes töötab ettevõtte nimel, mida nimetatakse käsundiandjaks, kuid keda ei peeta selle ettevõtte osaks. Volinikud on Euroopa tsiviilõiguslikes jurisdiktsioonides tavalised. Klientidega sõlmitud lepinguid täidab komissar voliniku nimel ning kõik äritegevused käsundiandja ja klientide vahel toimub läbi voliniku. Volinikidele maksab volitaja ja nad tegutsevad turustajatena.
Sageli kasutab ettevõte välisriigis äritegevuseks voliniku. Komisjon ei ole põhiettevõtte ülalpeetav, nii et ettevõte ei pea maksma makse riigis, kus volinik tegutseb. Euroopas on selle kokkuleppe seaduslikkust esitanud õiguslikud väljakutsed.