Inkasso on professionaal, kes vastutab inimestega võlgnetava raha maksmise teemal rääkimise eest. Tuntud ka kui arvete, krediidi- või kontode kogujad, töötavad nad raha võlgnetava ettevõtte inkassoosakonnas või ettevõtte palgatud inkassobüroos, et tagasi nõuda maksetähtaega ületanud raha. Ettevõtteid, kes on võlgu, nimetatakse võlausaldajateks, samas kui nendele ettevõtetele võlgu olevaid inimesi nimetatakse võlgnikeks.
Kui võlausaldajal ei ole võimalik tavapäraste arveldusmenetlustega võlgnikult tasumist hankida, saadetakse kliendi konto inkassole. Mõnel juhul kannab võlausaldaja selle asemel, et omada ettevõttesisest osakonda, mis suudab selliste võlgade eest hoolitseda, konto üle sõltumatule, iseseisvale ettevõttele, mida nimetatakse inkassobürooks, kus töötavad inkassofirmad. Inkasso võtab mõlemal juhul võlgnikuga telefoni või posti teel ühendust, et selgitada välja tasumata jätmise põhjused. Võlgnik võib arve vaidlustada või väljendab rahulolematust talle osutatud kauba või teenusega, mille puhul inkasso saab suunata võlgniku lahendamiseks võlausaldaja klienditeenindusosakonda. Kui arve tunnistatakse siiski õiglaseks või kehtivaks, on inkasso ülesandeks võlgnikuga ühendust võtta, et tagada makse.
Juhtudel, kui võlgnik on nõus maksma, kuid tal on rahalisi raskusi ega suuda võlgnetavat summat täies ulatuses tasuda, saab inkasso koostada makseplaani. Kui võlgnik jätkab võlgnetava raha üle vaidlemist ja keeldub seda maksmast, võib inkasso pöörduda kohtusse pöördumiseks advokaadi poole. Juhtudel, kui tasumata arve on kauba (nt sõiduki) eest, võib inkasso teostada järelevalvet sellise vara tagasivõitmise üle. Inkasso peab võlgniku üles otsima ka juhul, kui teda enam märgitud aadressil ei ole, seega saab ta jälile postkontoris edastamisaadresse kontrollides. Jälgimistöö võib hõlmata ka helistamist endisele töökohale ja elukoha telefoninumbritele, et intervjueerida endisi töökaaslasi ja naabreid võlgniku asukoha kohta.