Vaimse tervise koordinaator koordineerib vaimse tervise teenuseid neile, kellel on kindlaks tehtud vaimse tervise spetsiifilised vajadused, näiteks ärevus või kurnav haigus. Ta teeb koostööd paljude osapooltega, nagu arstid, nõustajad ja hooldustöötajad, et tagada inimeste vaimse tervise vajaduste alatine rahuldamine. Koordinaator hindab patsiente regulaarselt, et saada aru nende muutuvatest vaimse tervise vajadustest aja jooksul.
Vaimse tervise koordinaatorid vastutavad inimrühmade eest, kellel on tavaliselt vaimse tervise vajadused. Ta tagab, et nende vaimse tervisega seotud teenused toimiksid alati tõrgeteta. Koordinaator võib vastutada näiteks teatud erivajadustega laste rühma eest koolis. Institutsioonis, näiteks vanglas või määratletud geograafilises piirkonnas, linnas või kogukonnas viibivatele isikutele võib määrata ka vaimse tervise koordinaatori.
Olenevalt inimeste rühmast või keskkonnast kehtestatakse strateegiad, mis võimaldavad koordinaatoril täita teatud vaimse tervise eesmärke. Vaimse tervise edendamine võiks olla võtmetegevus, mille eesmärk on vähendada kolledžis esinevaid stressijuhtumeid, edendades häid eksamite läbivaatamise tavasid. Võib esineda ka eesmärke, mis puudutavad vaimse tervise probleemidega inimeste ühiskonda taasintegreerumist ning nende tööle või haridusse tagasi aitamist.
Vaimse tervise kliinikus hindab vaimse tervise koordinaator isikuid, kellel on vaimse tervise vajadusi. Tõenäoliselt on hindamiseks olemas süsteem, näiteks punktisüsteem, mis kaardistab vaimse tervise probleemi raskusastme. Vaimse tervise koordinaatoril võib näiteks olla vaja hinnata dementsuse all kannatava inimese edenemist ja suunata ta kogukonnas hooldusele. Nad võivad vajada neile korraldatud teenuseid, näiteks kodus täiendavat abi või hooldusravi osakonda sattumist, kui nad ei tule enam ise toime.
Selliseid teenuseid nagu hooldus või majutus, arstiabi, nõustamine ja psühhoteraapia koordineerib vaimse tervise koordinaator. Eesmärk on pakkuda vaimse tervise vajadustega inimesele terviklikku teenust, tagades tema psühholoogilise heaolu. Neid koordinaatoreid võivad palgata vaimse tervise organisatsioonid, heategevusorganisatsioonid, haiglad ja hooldusasutused. Samuti on töövõimalusi suurtes organisatsioonides, kus paljud inimesed sunniviisiliselt võivad vajada toetust näiteks avalikes teenistustes, nagu sõjavägi, kohalikud omavalitsused, vanglad ja koolid.