Uudistetootja haldab televisiooni uudistesaate sisu. Ta võib ka koguda uudislugusid, kirjutada stsenaariume ja juhtida saate üldist voogu. Erilisi haridusnõudeid pole, kuid uudistetootjal on tavaliselt kõrgharidus.
Uudistesaatesse kaasatavate üksuste otsustamine võib olla uudistetootja kõige olulisem ülesanne. Ta võib kohtuda toimetajate, uudisterežissööride ja fotograafidega, et otsustada, milliseid uudiseid saates kasutada. Koos otsustavad nad, mida kasutada.
Teadaannetel ja muudel uudisteväljaannetel silma peal hoidmine on teine viis, kuidas tootja võib uudistesaate jaoks sisu leida. Teiste uudisteallikate jälgimine võib anda uudistetootjale perspektiivi selle kohta, kuidas mõni teine allikas mõnda lugu kajastas või kuidas teine allikas kajastas seda, mida produtsent ei valinud. See tööosa võib kesta terve päeva.
Produtsent peab järgima kõiki lugusid, mida ta otsustab kasutada. Mõned lood võivad läbi kukkuda ja uued lood võivad areneda. Tootja peab hoolitsema selle eest, et kõik lood, mida loodetakse programmi jaoks kasutada, sisaldaksid kõige värskemat teavet ning oleksid huvitavalt ja täpselt kujutatud.
Uudistetootja ei pea mitte ainult otsustama saate sisu üle, vaid ka kirjutama stsenaariume või jälgima uudisteankrute stsenaariumide kirjutamist. Produtsent määrab erinevatele kajastatavatele lugudele ankrud. Seejärel pannakse ankrute stsenaariumid järjekorda vastavalt saates käsitletavate tükkide järjestusele.
Piisava video ja graafika kättesaadavuse tagamine on teine osa uudistetootja tegevusest. Need üksused muudavad uudise huvitavaks ja aitavad edastada teema kohta lisateavet. Kui video või graafika pole saadaval, peaks tootja teadma, kuidas sobivaid leida.
Jalul mõelda võib uudistetootjana töötades kasuks tulla. Värsked uudised võivad juhtuda igal kellaajal või lugu ei pruugi õigeks ajaks saateks valmis olla. Samuti võib saade olla liiga pikk või liiga lühike, mistõttu võib olla vaja sisu tõmmata või lisada. Kõik see võib nõuda uudistetootjalt sekundi murdosa jooksul otsuste tegemist.