Uudistesaatejuht, tuntud ka kui uudistejuht või ankrujuht, on professionaal, kes edastab uudised avalikkusele televisioonis või raadios võimalikult täpselt ja lihtsalt. Töötades nii ajakirjanike kui ka ringhäälinguspetsialistidena, kasutavad uudiste saatejuhid uudiste esitamiseks ja programmide kontrollimiseks oma allikaid ja läbivad andmeid. Uudiste saatejuhil võib olla konkreetne valdkond või ta võib olla üldteadlane. Uudistesaatejuhiks saamiseks on sageli nõutav kõrgharidus.
Tööülesanded võivad olenevalt jaama suurusest erineda, kuid üldiselt vastutab uudiste edastaja kaadrite ja reporterite otsesaadete tutvustamise eest. Tavaliselt loeb uudiste saatejuht uudiseid teleprompterist, mis jätab talle mulje, nagu vaataks otse publikule. Ringhäälinguorganisatsioonil võib olla valdkond, millele ta on spetsialiseerunud, näiteks kohalikud uudised, sport, meelelahutus või äri.
Uudiste saatejuht võib vastutada värskete uudiste esitamise eest ning sageli peab ta kiiresti mõtlema ja suutma käigu pealt kohaneda. Uudiste edastaja tööülesannete hulka võib kuuluda ka uudiste esitlemine kaugetes kohtades, hiljem eetrisse jõudvate lõikude kokkupanemine või uudiste eetris lugemine. Paljud uudiste saatejuhid on üldised, kes täidavad erinevaid ülesandeid, sealhulgas kirjutavad, uurivad, arutavad ja juhivad reaalajas kaugjuhtimispulte. Kui uudiste saatejuhid pole kaamera ees, veedavad nad aega allikatega vesteldes, et uudiseid koguda ja tagada aruannete täpsus.
Edu saavutamiseks vajab uudistesaatejuht häid suhtlemisoskusi, sealhulgas hõlpsasti arusaadavat eetris edastamist. Ta peab välja nägema ka usaldusväärne, samuti professionaalne ja korralik. Teiste oluliste oskuste hulka kuuluvad head organiseerimisvõime, tähtaegadest kinnipidamine ning viimaste teemade ja moehullustega kursis olemine. Uudistesaadete saatja töötab tavaliselt ebaregulaarselt ja pikka aega, kuna enamik uudistesaateid on kas varahommikul või hilisõhtul.
Enamikul uudistesaatejuhtidel on bakalaureusekraad ajakirjanduses või ringhäälingus. Tavaliselt on ringhäälinguorganisatsioon omandanud töökogemuse keskkooli või kolledži ajalehes või praktikal televisiooni- või raadiojaamas. Abistavad kolledžikursused ringhäälinguorganisatsiooniks saamise teel hõlmavad massimeediat, avalikku esinemist ning televisiooni ja raadio tootmist. Palk varieerub tohutult olenevalt asukohast, publiku turu suurusest ja tööülesannetest. Ringhäälingu töökohad on konkurentsivõimelised ja enamik töökohti leitakse suurlinna turgudel.