Viipekeel on teatud tüüpi keel, mida räägitakse vaikselt, kasutades selleks konkreetseid märke. Kurdid kasutavad seda teistega suhtlemiseks. Viipekeeletõlk on keegi, kes tõlgib kõneldud keele käemärkideks, näoilmeteks ja liigutusteks, nii et kurdid ja vaegkuuljad saavad aru, mida räägitakse.
Põhja-Ameerika kurtide poolt kasutatavat viipekeelt nimetatakse Ameerika viipekeeleks (ASL). Seevastu teiste riikide kurtidel on oma viipekeele vorm. ASL arenes välja kurtide loodud kohalike viipekeelte ja märkide abil, mida õppis prantsuse keele õpetaja Laurent Clerc, kes asutas 1817. aastal Ameerika kurtide kooli.
Viipekeeletõlgiks saab inimene viipekeelt õppides ja kurtide kogukonnaga suheldes. Viipekeele valdamine on vajalik ülesanne, kuna keele tõlgendamine nõuab põhjalikke teadmisi ASL-i grammatikast, sõnavarast ja lauseehitusest. Ainult keelt emakeelena kõnelejatega kasutades saab viipekeeletõlgiks pürgija omandada keele tõlgimise oskuse.
Elementaarset viipekeelt saab õppida mitmel viisil. Viipekeeleteemaliste raamatute ostmine on ilmselge valik. See võimaldab lugejal näha märke ja harjutada põhisõnu, mis loovad aluse ASL-i õppimiseks.
Teine võimalus keele õppimiseks on osta viipekeelt õpetavad videokassetid või DVD-d. See annab lisakasu, kuna viipekeeleõpilane näeb viipekeelt tegevuses. Samuti saab ta vaadata sõnu ja lauseid allkirjastava inimese näoilmeid ja liigutusi. Selline visuaalne õppimisviis võimaldab õpilasel kaasata žeste ja näoilmeid oma signatuuri.
Teine suurepärane viis viipekeele õppimiseks on leida arvutitarkvara, mis õpetab ASL-i. Sarnaselt videokassettidele ja DVD-dele võimaldab viipekeele tarkvaraprogramm viipekeele õpilastel näha täpselt, kuidas märke tuleks esitada koos animeeritud näoilmete ja liigutustega. Enne raha kulutamist konkreetsele viipekeeleõppeprogrammile võivad mõned inimesed eelistada külastada kohalikku raamatukogu, et tasuta keeleprogrammiga tutvuda. Nii saavad õpilased kindlaks teha, kas õppeprogramm vastab nende vajadustele.
Viipekeeletõlgid võivad töötada koolides, teatrites, kohtusaalides, haiglates ja muudes asutustes, kus viibivad kurdid. Tõlk vastutab kurtide inimeste suhtlemisel kuuljatega. Viipekeeletõlk tõlgib kurtidele ka kõnekeelt, et kurtidele saaks edastada olulist teavet, mida nad ei kuule. Need, kes soovivad saada viipekeeletõlgiks, peavad mõnikord omama kõrgharidust, et neid ametikohale kaaluda. Seevastu viipekeelt valdav inimene leiab koha ka siis, kui tal pole kõrgharidust.