Videoajakirjanik teeb videoid, mis edastavad uudiseid või muid faktilisi lugusid publikule. Tavaliselt täidab seda tüüpi ajakirjanik kõiki või enamikke ülesande aspekte iseseisvalt, mis võib hõlmata uurimistööd, toimetamist ja aruandlust. Videoajakirjanikud töötavad mõnikord uudistesaadetes, kuid on tavaline, et need spetsialistid töötavad ka iseseisvalt või vabakutselistena. Arvestades kaamerate kaasaskantavust ja seda, kui lihtne inimene saab videoid Internetis levitada, peetakse videoajakirjanikuks olemist sageli mõistlikuks alternatiiviks traditsioonilisematele ajakirjandusvormidele.
Videoajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis kasutab uudiste kohta teabe edastamiseks video- ja helisisu. Oluline on mõista, et antud juhul sisaldab video filmi ja kaameraga jäädvustatud kaadreid ning pilte saab lisada. Tavaliselt peab videoajakirjanik koostama need elemendid lõplikuks videoks, mis sisaldab selliseid funktsioone nagu pealkirjad ja järelkõned. Seetõttu nõuab videoajakirjanikuks olemine suurepäraseid montaažioskusi, et vastata kehtivatele tootmisstandarditele.
Videoajakirjanik võib ühe video valmimiseks töötada üksi ja teha mitmeid erinevaid ülesandeid. Sageli valib ajakirjanik esmalt välja mõne olulise loo ja uurib seda lugu, et teha kindlaks, millist teavet videosse lisada. Seejärel võib ajakirjanik salvestada sündmusest kaadreid või teha sündmusest videosalvestusi. Kui kaadrid on omandatud, tuleb need professionaalselt monteerida ja viimistleda. Sageli ei nõua monteerimine mitte ainult kasutatavate võtete valimist, vaid ka seda, et salvestatud kaadrid näeksid professionaalsemad ja kõik üleminekud oleksid sujuvad.
Nii videomaterjali kui ka ajakirjanduse kohta kehtib palju reegleid ning videoajakirjanik peab kõigi nende reeglite järgimisega vaeva nägema. Näiteks võib inimene vajada isikuid, kes on salvestatud, allkirjastama vabastamisvormi, olenevalt sellest, kus materjal filmiti ja kuidas seda kasutati. Järgida tuleb ka aruandluseetika reegleid ning loo tõepärasuse jälgimine on hädavajalik. See nõuab sageli paberimajandust ja dokumentide säilitamist.
Vabakutselised videoajakirjanikud kulutavad sageli palju aega pigem töö otsimisele kui tegelikult tööle. Kuigi ajakirjanikul on võimalik oma saiti juhtida või tasuta saidil osaleda, proovib enamik ajakirjanikke aeg-ajalt lugu müüa. Ideede tutvustamine võib olla äärmiselt aeganõudev ja masendav, mistõttu mõned inimesed otsustavad tasakaalustada oma aega müümata projektidega töötamise ja potentsiaalsete projektide huvitatud ettevõtetele müümise vahel.