Mida teeb väliuurija?

Tööandja nimel viib valdkonna uurimist läbi väliuurija. Uurijad võivad töötada paljudes erinevates tööstusharudes, alates õiguskaitsest kuni kindlustuseni. Nendel spetsialistidel on head inimeste oskused ja deduktiivne loogika, nad töötavad koos teiste väli-uurijate ja kontoritöötajatega, et koguda inimese või olukorra kohta võimalikult palju teavet.

Õiguskaitseasutustes on väliuurijad uurimismeeskonna väga oluline osa. Nad koguvad teavet kuriteopaigalt, tunnistajatelt ja referentidest, kellel võib olla kasulikku teavet, koostades aruande, mida saab kombineerida asitõendite analüüsiga, et teha järeldusi kuriteo asjaolude ja vastutava isiku kohta. Väliuurijad võivad töötada riiklike julgeolekuasutuste heaks, kes viivad läbi kahtlustatavate julgeolekuohtude uurimist, koos erinevate õiguskaitseorganisatsioonidega, kes teevad kõike alates loomade julmuse süüdistuste uurimisest kuni mõrvade lahendamiseni.

Ka kindlustusseltsidel on vajadus väliuurijate järele. Kindlustusnõuded hõlmavad sageli sündmusi, mida tuleb kohapeal uurida, näiteks majatulekahjud või sõidukiõnnetused. Uurijad saavad kohapeale sõita, sündmuskohta uurida, inimesi küsitleda ja koguda teavet, mida kasutatakse väite kehtivuse kindlakstegemiseks. Väliuurija võib anda ka soovitusi selle kohta, kui palju tuleks nõude alusel välja maksta, kui nõue osutub kindlustuspoliisi tingimuste kohaselt vastuvõetavaks.

Väliuurijad võivad töötada ka asutustes, mis pakuvad taustakontrolli, kogudes teavet teemade kohta, mis võivad olla olulised tegelase profiili jaoks.

Väliuurija töö algab juhendajalt ülesande saamisega, mille juurde kuulub tavaliselt ka instruktaaž uuritava juhtumi kohta. Mõnele uurijale meeldib töötada minimaalse teabega, et nad ei oleks enne põllule jõudmist eelarvamuslikud, samas kui teistele meeldib saada rohkem teavet juhtumi tausta kohta. Kui uurija on valmis, sõidab ta põllule, registreerib kaameratega vaadeldud asjadest muljeid ja kogub füüsilisi tõendeid, mida saab laboritingimustes uurida.

Väliuurija loob kontakte ka inimestega, kes võivad olla asjakohased, ning lepib kokku nendega intervjueerimiseks. Küsitlemisoskused on kriitilise tähtsusega, kuna tunnistajad on kurikuulsalt ebausaldusväärsed ja nad võivad esitada teavet ka kindlasti erapoolikuses valguses, mis nõuab uurijatelt kogutud teabe läbi sõelumist, et asja tõesuse välja selgitada. Uurijad võivad oma töö käigus konsulteerida ka ekspertidega, et koondada leitud teave konteksti.

Kuigi väli-uurijad veedavad põllul palju aega, peavad nad ka kontoris töötama. Nad vajavad häid suhtlemisoskusi, et koostada kirjalikke aruandeid oma tähelepanekute ja kogutud tõendite kohta. Väliuurija peab olema kursis ka tõendite kogumise, käsitlemise ja edastamise protokollidega.