Laias laastus mängib vabakutseline värbaja üksikisiku ja suurema grupi vahel paarismängu. Nn peakütid annavad ehk kõige rohkem vabakutselisi värbajaid. Täpsemalt aitavad vabakutselised värbajad organisatsioonidel täita ametikohti kvalifitseeritud isikutega. Nad töötavad sõltumatute töövõtjatena ning võtavad peamiselt ühendust potentsiaalsete kandidaatidega ja koguvad neilt materjale. Spordivärbajad ja sõjaväe värbajad võivad mõnes valdkonnas olla ka vabakutselised.
Traditsiooniliselt mõtlevad üksikisikud värbajatele, kes on organisatsioonide poolt palgatud selleks, et saada organisatsioonis uusi liikmeid. Need värbajad tuvastavad potentsiaalsete klientide asukoha ja räägivad nendega. Nende põhitöö on sisuliselt organisatsiooni jaoks tugev müügisait, mis veenab potentsiaalseid inimesi liituma.
Näiteks võivad sõjaväe värbajad külastada keskkoole või muid noortega asustatud piirkondi, et leida teenistuskõlbulikke noori mehi ja naisi. Seevastu spordivärbajaid palkavad haridusasutused või professionaalsed spordimeeskonnad, et leida paljulubavaid sportlasi, neid jälgida ja nendega ühendust võtta. Uuringud ja võrgustike loomine on selle protsessi algfaasis olulised, samas kui värbamise viimaste etappide jaoks on oluline suhtlus visiitide, telefonikõnede ja muude kohtade kaudu.
Mõned vabakutselised värbajad töötavad ka ettevõtetes, et leida kindlaid töövõimalusi. Palgatud vabakutselised värbajad võivad töötada kohapeal ettevõtte personalibüroos või korraldada asju peamiselt väljaspool seda e-posti, telefoni ja muude suhtlusviiside kaudu. Nad võivad otsida väljavaateid traditsiooniliste võrgustike, suhtlusvõrgustike ja töömessidel poe loomise ja muude võimaluste hulgas. Lisaks kogub vabakutseline värbaja potentsiaalsetelt klientidelt elulookirjeldusi, viiteid ja muud seotud teavet ning võib korraldada ka intervjuusid. Prioriteediks peaks olema ka kontakti säilitamine potentsiaalsete töötajatega.
Edukatel vabakutselistel värbajatel on tõenäoliselt teatud oskused ja teadmised. Tavaliselt on neil turundus- ja müügioskus, mis võimaldab neil luua oma kliendile tõhusa müügipakkumise. Lisaks tuleb kasuks põhilise äriprotokolli tundmine, eriti inimressursside vallas. Tugevad inimeste oskused ja hea kontaktide võrgustik käivad nende vajadustega käsikäes. Lisaks on suur hulk vabakutselisi värbajaid spetsialiseerunud konkreetsele karjäärivaldkonnale, nagu tehnoloogia või arstiabi.
Vabakutseline töö erineb traditsioonilistest palgalistest ametikohtadest selle poolest, et üksikisikud pakuvad oma teenuseid iseseisvate töövõtjatena. Teisisõnu, vabakutseline värbaja ei tööta ainult organisatsioonis või agentuuris. Pigem võtab vabakutseline mitu klienti, tavaliselt ajutiselt. Tugev enesereklaam võib aidata vabakutselistel värbajatel luua kliendibaasi, näiteks luua professionaalset veebisaiti ja reklaamida veebis või trükituna. Kui värbaja on kogunud hulga rahulolevaid kliente, saab ta otsida soovitusi ja saada edukaks suusõnalise reklaami kaudu hea maine kaudu. Ka vabakutseline värbaja määrab oma tasud ise.